neljapäev, 20. november 2008

Jälle üks koleadvokaat paljastatud


Väljavõte Postimehe veebist.

Enne kui mul endal tekkis vajadus oma asju kohtus õiendada, arvasin, et advokaadid on kõik maru toredad ja eetilised tegelased. Kes siis oma kliendi õiguste eest igati seisavad, on toredad ja lugupeetud inimesed. Viisakad. Vähemasti oli jäänud selline mulje.

Ent see pole üldse nii. On vaid üksikuid häid advokaate. Ja on loomulikult raske neid leida. Ja siis on terve plejaad tegelasi, nagu see Tiina Mare Hiob, kes kohtus lausa sõimab, nii et kohus peab tegema advokatuurile kaebuse (see peab ikka tõesti üks karm asi olema, et juba muidu nii konservatiivne kohus reageerib). Ent ilmselt on Hiobil head sidemed, sest advokatuur ei leidnud tema tegevuses midagi taunimisväärset. Muideks, antud juhtum pole Hiobi puhul ainus, lihtsat inimestel on kombeks, eriti kohtuga asju ajades, olla vagur ja jätta asjad kohtu seinte vahele. Ent Hiob on oma suumulku kuritarvitanud mitmete teiste asjade puhul, näiteks ühe juhtumi korral, kus ta nõusid vastaspoolelt vanemlike õiguste äravõtmist ja lähenemiskeeldu. Kus ta siis vastaspoolt kohtus valimatute väljenditega sõimas.

Ja kui ise käisin kohtus, siis sõimas ja solvas mind otse kohtusaalis advokaat Mare Lust. Kohtunik vaatas asja lihtsalt pealt. Mulle tegi see nalja, aga tegelikult on sellised asjad tõsised.

Mulle tundub, et Hiob ja Lust ei sobi üldse pereasju esindama, sest kui nad kohtus teist osapoolt sõimavad, kuidas nad saavad leida lahendusi niigi pingelistes pereasjades. Ma saan aru, et konflikti paisutamisega teevad nad omale tööd juurde, aga kas see on eetiline? Pereasjades peaks olema eelkõige oluline leida mõlemale poolele sobilik lahendus, ja seda valutult ja kiiresti, eriti kui küsimus on seotud lastega.

Mul endal oli kogemus ühe tuntud advokaadiga tuntud büroost, nime ma siin ei maini, kuna see pole ka oluline, kes võttis mu asja endale, soojendas pabereid enda käes mitu kuud, ja vahetult enne kohtuistungit ütles, et ta ei saa siiski mu asja võtta. Ja ühe teise advokaadiga kordus sarnane lugu. Mis võttis mul isu üldse advokaati võtta ja eelistasin end ise esindada. Aivar Pilv küll soovitab alati võtta advokaat, aga teate, see pole üldse lihtne. Alles nüüd, mitu aastat hiljem, olen pika otsimise peale leidnud advokaadi, kes väärib advokaadi nime. Olles eelnevalt läbi sõelunud ja käinud kümneid variante. Hea advokaadi leidmine Eestis on tõeline kunst.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Eks advokaadi leidmine oleneb palju sellest, KES otsib. Mina näiteks tean päris mitut selle eriala esindajat, kes eravestlustes on väitnud, et SIND poleks nad küll mingil juhul nõus esindama. Mulle tundub, et sulle, Inno, sobiks hästi Sven Sillar, sest passid hästi sellesse kampa, kellega tema tööd teeb (Liis Haavel, Arnold Meri, vanad kagebesnikud jm selline kontingent, kellele tavainimene kätt anda ei taha). Sellega ei taha ma öelda midagi halba hr Sillari ega tema kutseoskuste kohta, üldse tundub teine oma sassis peaga üsna lustakas sell olevat.

Inno ütles ...

Oih, ma tean päris mitut selle eriala esindajat, kellega mina mingil juhul tegemist ei teeks. Las neile jäävad rikkad ja ilusad, kelle ümber neile meeldib tiirutada.

Sillar paistab julge ja tark advokaat, pole mingi tavaline tankisti-päss või kehkadivei. Tänan soovituse eest.

Anonüümne ütles ...

Perekonnaasjadega on lihtsalt see häda, et selles valdkonnas ei liigu suuri rahasid (klientideks ju eraisikud, mitte äriklientuur), rõhuv enamus kliente on suuremal või vähemal määral maksejõuetud (rikkad inimesed eelistavad neid asju üldjuhul mitte koduseinte vahelt välja tuua) ning perekonnaasajad traumeerivad ka parajalt intelligentsemaid advokaate (Lust ja Hiob siia mõistagi ei kuulu). Seega paljud bürood ei tegele perekonnaasjadega mitte mingil juhul.

Anonüümne ütles ...

just!!! julgus ja tarkus iseloomustagu lugupeetud inimest!
olgu ta mis tahes eluala esindaja. pätid on arad.
ken taur

Anonüümne ütles ...

Õigusbürood tegelevad perekonnaasjadega?
Perekonnaasjad lihtsamad, seega saab tavaline jurist ka hakkama kliendi esindamisega?