neljapäev, 11. detsember 2008

Mis Ingrid Jüri Mõisa ja Kerttu Olmanni kohta veel rääkis


Väljavõte Toptopi veebist.

Ingrid Tähismaa on päris üksikasjalikult kirjutanud sellest, kuidas ta tegi kümmekond aastat tagasi Kroonika ajakirjanikuna lugu Jüri Mõisa lahutusest. Ja maininud ka Kerttu Olmanni, kel olid pikad kunstküüned.

Ingrid, kes on loo juurde pannud jälle ühe vana pildi endast, kus tal endal olid veel tavalised küüned, jätab märkimata, kuivõrd ta ise vaimustus Kerttu pikkadest küüntest. Mingi aeg pärast seda intervjuud hakkas ta ise laskma endale paigaldada kunstküüsi. Nagu ta ise ütles, amet kohustab. Loomulikult lasi ta selle kinni maksta oma tööandjal. Ja küüned kasvasid üha pikemaks, nii et Ingrid ei saanud teha enam kodutöid, tegeleda lapsega ega ka lõpuks arvutit kasutada. Isegi kindaid ei saanud enam kätte panna. Käis siis ringi nagu mingi puuslik, peaasi, et küüned ära ei murduks. Ohh, oli temaga siis vaeva. Teate ju ise, autoust ka ei saa pikkade küüntega avada ega sulgeda, ei saa riideid seljast ära. Ei saa saapaid jalga ega jalast ära. Ei saa last riidesse panna. Ei saa nõusid ega pesu pesta, triikida, süa teha. Ja kui palju aega kulus siis veel nende küünte hooldamiseks! Võite ette kujutada, et ma hakkasin neid küüsi vihkama. Kuigi Ingrid rääkis, et tema sõbranna, Väikse-Pille (Pille Parind- UniCredit Leasing'u juht) mees Markus Nisula (Elisa Eesti juhatuse liige) pidi olema suur pikkade kunstküünte fänn. Kellele meeldib küüsi suudelda ja see, kuidas naine lööb oma pikad kunstküüned talle seksimise ajal selga. Aga mina, ausalt, sellest mingit erutust ei saanud. Kuigi püüdsin neid küüsi ilusaks mõelda, see ei õnnestunud. Mulle meeldisid ikka sellised tagasihoidlikud, omaenda küüned. Pealegi, kunstküünte all jäid oma küüned kängu. Nii et neid ei saanudki enam õieti korda. Ühesõnaga, üks suur jama, mistõttu ei saanud need tehisküüned mulle armsaks, ja nad mind ka ei erutanud.

Teine moment, mis Ingridil jääb ehk varju, oli see, kus Jüri Mõis teda oma Grand Cherokee džiibiga mööda linna ringi sõidutas. Ingrid oli sest suures vaimustuses. Sest toona oli Jeep ikka maru kõva sõna. Ajal kui enamik inimesi sõitis päevinäinud Audidega. Ja pealegi veel nahkistmetega džiip. Ingrid ajas selga oma parima kasuka ja tundis end džiibiga sõites nagu tõeline suurilmadaam. Sellest ajast hakkas ta vaatama ainult kalleid ja suuri autosid. Ning mehi, kes nende autodega sõidavad. Ühesõnaga, rahakaid mehi. Sest Jüri Mõis oli toona rikas, nagu ma olin ise Äripäeva ajakirjanikuna välja arvutanud, aktsiaraamatute põhjal, kallines Mõisale ja tema firmadele kuuluv Hansapanga aktsiapakk miljoni krooni võrra päevas. Või umbes nii. See oli siis nii kuum inff, et isegi Mõisa erasekretär Kerttu sellest midagi ei teadnud. Ingrid rääkis mulle igal õhtul enne magamaminekut Jüri Mõisast, kui vinge ja galantne mees ta on. Ja kui palju on tal raha! Ja Kerttust. Kes olevat noor ja rumal naine, kes ei väärivat nii toredat meest. Ingrid ütles, et ta ei saa aru, mis küll tõmbab mehi nende noorte ja rumalate naiste poole. Ma ei hakanud ütlema ka siis, naisel tuju rikkuma.

Ja kolmas moment seoses selle Mõisa asjaga oli Tiina Mõis, kes jäi elama pere endisesse kodusse Tallinnas Kadaka puiestee ridaelamus, kohe raudteeviadukti juures. Sealkandis, kus kunagi asus Tallinna esimene Maksimarket. See oli siis eliitlinnaosa. Sinna kerkisid esimesed uued majad, kuhu soetas endale elamise näiteks kunagine ärituus Priit "vibla" Vilba. Mõisad olid siis Vilbade naabrid. Ent loomulikult mitte kauaks, sest sel ajal valmis juba Hansapanga juhtide linnaosa Tiskres, kuhu kõige rikkamad edasi kolisid. Mõis ja Kerttu läksidki elama juba Tiskre häärberisse. Ingrid siis alati vaatas ja imetles seda Mõisade maja, kui me Maksimarketisse sõitsime. Ning tahtis kangesti sõita ka Tiskresse vaatama. Et kuidas rikkurid elavad. Ja sellest ajast peale hakkas ta ihkama tutt-uut maja kuskil eksklusiivses linnaosas. Soovitavalt muidugi mere ääres. Nii et kui me maja Nõmmele ostsime, siis ta kirtsutas pidevalt nina.

Ja seda ka ei saa öelda, et Mõis oleks nüüd mingi trendi loonud. Seda nn naistevahetust oli praktiseeritud juba pikka aega enne teda. Ja ses osas on loomulikult tal õigus, et kui naine hakkab sind enda omaks pidama, siis muutub kooselu ahistavaks.

Kommentaare ei ole: