D-päev tuleb ilmselt paari nädala pärast, kuskil 15. veebruari paiku

Väljavõte Riigikogu kodukalt.

Riigikogu üleeilse istungi stenogrammist võib välja lugeda ühe huvitava asja, nimelt erakorralise punktina sisse toodud eelnõu nr 402 esimese lugemise, eelnõud tutvustas Riigikogu ees rahandusminister Ivari Padar. Mis siis võimaldab finantskriisi tingimustes võtta Riigikogul vastu otsuseid ühe lugemisega. Sarnaselt siis sõjaseisukorraga.

Jürgen Ligi küsis ka, et kas see seadus on mõeldud devalveerimise jaoks, Padar vastas nii:
"Vastan lihtsas ja selges sõnastuses: selle seaduse puhul ei ole tegemist mitte mingil määral ega ühelgi tasandil teemaga "Krooni devalveerimine". Krooni devalveerimine ja tema võimaluste devalveerimine on täiesti eraldiseisev teema. Krooni devalveerimine on seotud seadusega, see on Eesti krooni tagamise seadus. Kui siia Riigikogu ette tullakse seaduseelnõuga, mis on Eesti krooni tagamise seaduse muutmine, siis võib kõrvad nagu kikki panna, et mis toimuma hakkab. Tänasel juhul on puhtal kombel tegu täiendava turvaelemendi loomisega selleks, et Eestis finantsstabiilsust kindlustada."

Üldse on Padari jutt suht kummaline, selline keerutav. Nagu ka Padari olemus üldse viimasel ajal. Padar põhjendas seaduse vajadust anda pankadele tuge, aga sellega on nagunii juba tegelenud Eesti Pank. See on siis olukorras, kus kommertspangad satuvad raskustesse. Vägisi tundub, et see eelnõu on ettevalmistus devalveerimiseks, teine lugemine on 6. veebruaril ja ilmselt võetakse seadusemuudatused vastu millalgi veebruari 2-3. nädalal. Umbes selleks ajaks peab olema valitsusel valmis ka 8 miljardi, või isegi 10 miljardi kroonine kärbe. No see on ju nali, eksole! Sellise lühikese ajaga, nagu on öeldud, ei saa keegi hakkama 8 ega 10 miljardi kroonise kärpega. See on ilmselt vaid kattevari, et avalikkusele kont hambu visata ja lasta seda mõnuga järada. Ja siis läheb krooni tagamise seadus millalgi veebruari keskel hopsti Riigikokku, näiteks pühapäevasel päeval, ja see menetletakse seal siis "finantskriisi tingimustes" mõne tunniga ära. Sest on selge, et devalveerimist ei saa panna Riigikokku tavalisel meetodil arutusele.

Devalveerimise kasuks räägib ka fakt, et Eesti majandusele ennustatakse tänavuseks aastaks ligi 10% langust, ja see languse number kogu aeg suureneb. Ja kogu maailmas võrreldakse praegust olukorda 1930ndate aastate kriisiga. Ehk siis aeg on erakorraline ja nõuab erakorralisi meetmeid. Kui devalveerimist ei toimu, võib juhtuda, et riigil pole ühel hetkel enam raha, millest õpetajate palku ja pensione välja maksta. Ja kui Eesti riik ehk veaks veel kuidagi välja, siis Läti ja Leedu on kehvemas seisus. Ja kui seal minnakse devalveerimise peale, siis tehakse seda ka Eestis. Kolmes riigis korraga.