Ettevaatust: Kaitsepolitsei

Väljavõte Kaitsepolitsei kodukalt.

Kuivõrd Kaitsepolitsei ehk Kapo on kaugenenud oma eesmärkidest ja sellest asutusest on saanud NKVD-stiilis poliitiline politsei, mille üheks eesmärgiks on poliitilise kliki vastaste hävitamine ning vaba mõtlemise tasalülitamine, ja sellest asutusest endast on saanud tõsine oht Eesti julgeolekule, siis annan Kapo kohta hoiatuse.

On näha, et Kapo struktuur ja tegevus on viimastel aastatel aktiviseerunud, tegeletakse juba teisitimõtlejate tümitamisega, võimalik, et ka propagandarünnakute korraldamisega võimueliidi vastaste suhtes, siis on tõenäoline, et viimasel ajal on kutsutud Kaposse "kohvile" märkimisväärne hulk inimesi. Ja Kapol on tavaks, et kui inimene läheb ülekuulamisele, võetakse talt ära isiklikud asjad, kaasa arvatud telefon. Ning hiljem, kui telefon tagasi antakse, on sinna paigaldatud pealtkuulamisseade. Kui tähele panete, siis näiteks maadevahetuse asjas on kasutatud just selliseid töödeldud telefone, kus selle telefoni omanik pole ise ilmselt teadlik pealtkuulamisest. Võib arvata, et Kapo on nõnda pealt kuulanud väga paljusid kõnelusi, kuna seade võimaldab kuulata kõike seda, mis toimub ka telefoni ümbruses. Ja nõnda on võimalik inimesi šantažeerida, nii nagu juhtus Rein Kilgiga. Kus siis Kapo lekitas Kilgi kõnelused Kalev Kanguriga, kelle telefoni oli vastav seade paigaldatud. Nii oli võimalik Kapol salvestada nii Kilgi telefonikõned Kanguriga kui ka kõnelused kohvikulaua taga. Kapo lekitas kõnelused pärast seda, kui Kilgi sõbra Hans H Luige ajaleht Eesti Ekspress avaldas artikli Reformierakonna juhtide seotusest maadevahetusega.

Mina soovitan kõigil, kes on käinud Kapos ülekuulamisel, ja oma telefoni ära andnud, see telefon minema visata ja muretseda uus.

Eestis on välja kujunenud ohtlik olukord, kus endisest nõuka-aegsest Viru hotelli turvaülemast, arvatavast KGB kaastöötajast, hilisemast Kapo juhist Jüri Pihlist on saanud siseminister. Võib arvata, et järelvalve Kapo tegevuse üle kas puudub üldse või on see nõrgenenud. Samuti võib arvata, et ühe isiku või kliki kätte on Eestis koondunud väga suur võim ja tohutu hulk infot, mida on võimalik vastavalt vajadusele ära kasutada. Eesti on liikumas totalitaarse riigi suunas, nagu Irja on kirjutanud. Ja seda, paradoksaalsel kombel, Euroopa Liidu liikmena.