Kuidas Ingrid tegelikult Preatoniga kohtuma sõitis

Ernesto Preatonil külas: vasakult padre ise, siis Ingrid Tähismaa, siis Preatoni abikaasa, islandlanna Olga ning vanima poja Roberto (kes praegu Itaalias küberkuritegevuse eest vangimajas istub) pruut Kerstin Sisask. 1997. aasta september. Väljavõte Toptopi veebist.

Ingrid kirjutab Toptopi veebis oma külaskäigust Ernesto Preatoni koju Itaaliasse ja et see käis tsiuh-tsäuh. No päris nii lihtne see asi ei olnud.

Kõigepealt tärkas Ingridi huvi Preatoni vastu siis, kui olin seda ärimeest mõnel korral intervjueerinud ja rääkisin sellest kodus Ingridile. Tema kuulas, nii et kõrvad liikusid ja suu vajus imestusest lahti ning ila tilkus suunurgast. Et nii rikas mees! Rikkad mehed Ingridile väga meeldisid. Nii ta siis uuriski, et kuidas saaks Preatonit intervjueerida. Ma andsin talle telefoninumbri, nii nagu ma olin talle öelnud alati vajalikke numbreid, kui tal endal või mõnel Kroonika ajakirjanikul oli vaja mõnda kontakti. Ja nii ta siis helistas, või lasi kellelgi Kroonikast helistada, vist sekretäril, sest ise ta inglise keelt ei rääkinud, ja leppis kokku kohtumise. Käis siis Preatoni kodus, ise seejuures, kuigi oli juba Kroonika peatoimetaja. Aga olulisemad otsad tahtis ta alati ise teha. Nii ta siis intervjueeriski tõlgi abil Preatonit ja kirjutas Kroonikasse mesimagusa loo.

Edasi läks mõni aeg mööda, kui Kroonikale tuli pakkumine minna Preatonile külla Itaaliasse. See oli siis 1997. aasta sügisel, ajal, kui Preatoni oli juba hoogsalt oma Ühispanga aktsiaid müümas, aga tegi nägu nagu nad oleksid tal veel alles. Ingrid siis tuli õhtul töölt koju ja tegi pähe saladusliku näo: et Kroonikasse tuli pakkumine ja ta ei tea, keda Itaaliasse saata. Ma siis ütlesin, et saada mõni ajakirjanik, sest on hea, kui ajakirjanikud saavad reisida ja maailma näha. Saavad ehk inspiratsiooni ka mõne muu loo kirjutamiseks. Näiteks Äripäevas andis Igor Rõtov kõik kutsed alati ajakirjanikele. Aga Ingrid ütles, et tema pole Rõtov ja läheb ise! Sest teist sellist võimalust ei pruugi enam tulla. Et miks peaks ta sellise võimaluse käest andma. Pealegi, nagu ta ütles, ei suuda ajakirjanikud teha piisavalt head lugu. Ma siis ütlesin Ingridile, et ta ei valda ju keelt, kuidas ta saab intervjuud teha. Aga ta ütles, et küll ta midagi välja mõtleb. Võtab tõlgi kaasa või nii. Pealegi, nagu ta ütles, ei oska ka teised Kroonika ajakirjanikud keeli. Ma siis ütlesin, et tee nagu heaks arvad. Mis ma ikka oskan enam öelda, kui otsus juba tehtud.

Järgmisel päeval ta tuligi koju ja ütles, et seal on kohal Preatoni poja naine, kes pidi oskama keelt ja on valmis tõlkima. No tore, ütlesin. Eks käi siis ära! Siis aitasin tal arvutist leida infot Preatoni kodukoha kohta Como järve ääres, Ingrid rääkis, et nad tahavad koos fotograaf Väino Silmaga veel läbi Veneetsia sõita, et seal pidi lahe olema. Ja Kroonika maksab kõik kinni! Et nad rendivad auto ja sõidavad ühtlasi pool Itaaliat läbi. Mis mul selle peale öelda oli. Ütlesin vaid, et tuld! Näed maailma ja saad targemaks.

Ingrid oli ära terve nädala. Saabudes põsed erutusest õhevil ja muljetamist kui palju, et kus mida sai odavalt osta ja mis lahedaid asju kuskil müüa oli. Veneetsiast olid ostetud mingid maskid, mis lapsele hirmu nahka ajasid. Ja siis veel igat sorti nipsasjakesi. Mulle kinkis pudeli veini, mille me koos ära jõime. Preatoni elukoha olid nad samuti üles leidnud, ning kõik läks libedalt. Väino Silm oli olnud ka igati tore reisikaaslane, ja ühtlasi autojuht.

Pärast Preatoni juures käimist tahtis Ingrid ka meil kodus seada sisse korra, et pere istub kord päevas ühise söögilaua taha, nagu Itaalias. Mulle tegi see nalja, sest seni olime ka ilma erilise tseremooniata hakkama saanud, kuna mõlemad käisime tööl. Aga Ingrid ei jätnud jonni, et kõigepealt ilusad riided selga, laud ilusti kaetud ja siis alles laua taha. Mis lõppes sellega, et laps määris meie korralikud riided ära ja kaunis tüütu oli viigipükste ja triiksärgi väel laua taga istuda. Ja mis peamine, ega Ingrid ei viitsinud ise süüa teha. See ülesanne lasus minul õlul. Ingrid palus küll lapsehoidjal süüa teha, aga tema eriti ei osanud. Ja ausalt, ma ei jaksanud iga kord pärast väsitavat tööpäeva hakata veel süüa vaaritama. Teenija palkamiseks meil ka raha ei olnud. Ja nii jäid need tseremoniaalsed ühised söögikorrad katki. Kuigi Ingrid üritas aeg-ajalt neid reanimeerida, ostis ise poest valmistoidu ja kandis lauale. Aga kaua ta ei viitsinud. Sest kui tahad niimoodi kuninglikult süüa, siis peavad sul olema endal teenijad.

Ingrid kirjutab veel, et Preatonist jäid maha piltilusad naised ja lapsed. No mina tean vaid mõningaid naisi, keda Preatonile aitas sebida jurist Aivar Pihlak. Aga et neid lapsi nüüd karjakaupa Eestis oleks, seda ma ei tea. Kui on, siis huvitav, miks sellest veel Toptopis või kuskil mujal lugeda ei saa.

Ja küll see Preatoni veel kuskilt välja ujub. Alles aasta aega tagasi andis ta Ekspressile intervjuu selle kohta, et mina olevat tema elu Eestis tuksi keeranud. Mis on jabur, sest ma kirjutasin ainult sellest, mida ta Eestis korraldas.