pühapäev, 4. jaanuar 2009

Lapsi tegema õhutamine on häbematus, 100 aastat vana mõtteviis

Lapsi tegema õhutamine, ükskõik kui populistlike loosungitega eestlaste väljasuremisest või muust sellisest õudusest seda ka ei tehtaks, on selge häbematus.

Oih!, hüüavad nüüd ilmselt paljud konservatiivsed mammid. Kuidas nii?! Lapsed on tulevik! Lapsed on armsad! Laste tegemise vastased on ka laste vastased! Need, kes lapsi pole ise sünnitanud, ei tea lastest midagi! Sünnita ise 10 last, siis on sul õigus rääkida! Kui last pole sünnitanud, siis laste teemal kaasa rääkida pole õigust!

Kuigi ma pole ühtegi last sünnitanud, võtan ma endale õiguse siiski laste nimel kaasa rääkida. Sest ma olen ise olnud laps. Ma arvan, et see on ka argument.

Reformierakonna juhitud valitsus on viimastel aastatel tantsinud nende konservatiivsete mammide taktikepi järgi. Õhutanud aktiivselt lapsi tegema, lubades siis vastutasuks kõikvõimelikke toetusi. Ja sellele on aktiivselt kaasa plaksutanud meedia ning koos meediaga kogu ühiskond. Levinud on arusaam, et kui lapsi juurde ei tehta, eriti eestlasi, siis sureb eesti rahvas välja. Või et pole enam töötegijaid, kes riiki üleval peavad. Riik on lausa sundinud lapsi sünnitama, kuna abordi tegemist kaalujaid hakati peedistama. Emadele on loodud kõikvõimalikud toetused ja emapalgad ning lubatud lisa, isadele lubati isapuhkus, noori inimesi, eriti väikeste laste vanemaid hakati meelitama tulumaksumäära vähendamise lubadusega, lubati tasuta koolitoitu ja lasteaiakohti.

Aga nüüd, kui ajad rasked, on just lapsed need, kellelt võetakse järgemööda ära toetused ja taganetakse antud lubadustest. See on ka mõistetav, sest lapsed valimas ei käi. Nad on nõrgad ja raskustes on neilt nõrgematelt kõige lihtsam võtta. Väikeste laste vanemad moodustavad samuti vaid tühise osa valijaskonnast. Ja nii on need lapsed ja vanemad jäetud saatuse hooleks. Lastehaiglad vaevlevad juba niigi rahapuuduses, nagu on juttu olnud. Puudu on lasteaiakohtadest. Paljud vanemad ei tule laste kasvatamisega toime. Erakonnad kuulutavad üksteise järel, kuidas pensione ei vähendata, vastupidi, suurendatakse, vastavalt lubatule. Lastest ja lapsetoetustest ei räägi enam keegi.

Pettus?! Jah! Umbes nii nagu kunagi Eesti Energia kutsus kliente minema üle elektriküttele, pakkudes ülisoodsat öist tariifi. Ja kui inimesed olid läinud elektriküttele, investeerides sadu tuhandeid kroone, tõsteti öise kütte tariif päevasega võrdseks. See pole mitte ainult pettus, vaid häbematus. Ainult et kummaline on see, et kui petad ühte inimest, näiteks oma äripartnerit, lähed vangi, kui petad kogu rahvast, saab sinust valitsusjuht.

Argument, et kunagi oli eesti peres 10 või enam last pole kah enam päris pädev. Sest olud pole enam need. Siis tehti lapsi odava tööjõu pärast, enamik töid tehti käsitsi ja lapsed sunniti juba varakult tasuta tööle, nende haridus polnud oluline, tütarde eest võeti väimeestelt veel rahagi vastu võlgade tasumiseks. Mida rohkem lapsi, seda edukam oli majapidamine. Praegu näib olevat vastupidi, lapsed on selge kulu. Enamiku töid, mida varem tegid lapsed, teevad masinad. Lapsed enam midagi eriti sisse ei too ja palju lapsi saab endale lubada majanduslikult väga heal järjel inimene. Kui perekonna tasandil on laps selge luksus, siis miks on riigi tasandil asjad teistmoodi? Miks nähakse riigi tasandil last endiselt odava tööjõuna, nagu 100 aastat tagasi?

14 kommentaari:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kui nõukogude diktatuuri ajal moodustati sigalaid sealiha tootmiseks siis nüüd neonatside diktatuuri ajal võiksite ehitada
sigalaid inimloomade tootmiseks...
No,ehitada sellised ühiselamud ja moodustada kommuunid-kommuunis elades tulevad elamiskulud ühe inimese kohta väiksemad...
Kurivaim,välismaal elatakse ühes toas kuni kümnekesi...aga eestis laiutatakse üks inimene korteri peale...
Ehitada sellised soliidsed ühiselamud,kus inimesed tunneksid endid vabalt ja oleks ka privaatsus tagatud kuid aitaks säästa elektri energiat,kütet toitu... ise mäletan kuidas ühiselamus panime rahad kokku ja saime hakkama 20 krooniga päevas,saime kolm korda sooja toitu ja pudel õlut peale kauba,aasta oli 1997 ...
sinna ühiselamusse võiks sisse ehitada jõusaali kangidega ja sauna,basseini...siis ilge mitmenaisepidamise kampaania käima...sellised ühisealmud ehitada kusagile kolkasse ja lähedale rajada mõned vabrikud,ning anda ka põllumaad nendele kommuunidele nagu Päts andis põllumaad vabadussõjas käinutele...
Pange tähele,et selline asi läheb läbi...ettevõtjail on ju vaja,et säiliks odav tööjõud...

Anonüümne ütles ...

Irja, sa oled juba korduvalt kirjutanud, et ei taha lapsi ja ei pea ennast emalikuks naiseks. Ja keegi ei sunnigi sind sünnitama, keegi ei saagi seda teha. Vanemahüvitis, toetused jne on ikka mõeldud nendele, kes väga tahavad lapsi, aga kardavad majandusliku olukorra järsku halvenemist.

Anonüümne ütles ...

mõned ei õhuta vaid teevad salaja, et siis nn "õigel" ajal mehele öelda et näe selline asi juhtus ja nüüd "ei anna" enam miskit ette ka võtta, vaid tuleb ilmale tuua see laps... et võta või jäta aga üldiselt "kallis mees" sul tuleb võtta...

ja ikka selleks et meest enda juures hoida... ja seda teevad lausa kõrgharidusega naised ja ka teada tuntud nimedega naised... ja niii on jälle toodetud ports õnnetuid inimesi... ja eriti lapsed... mehed aga jäävad tõmblema kahe maailma vahele, seda mida tahaks aga kaela sunnitud kohusetunne ei luba ja seda mida tegelikkuses tahaks vahel...

ja sellised naised on veel "lugupeetud" ja "korralikud" kärjääri tegevad inimesed, kes iga päev näiteks raadiost meile uudiseid edastavad...

Anonüümne ütles ...

ma ei taha arvata, kas lastetegemisele ärgitamine on õige või vale tegu.
ma lihtsalt arvan, ei, tegelikult lausa tean, et on siiski vahe kaasa rääkida siis, kui oled midagi kogenud või pelgalt arvad.
või vaatad sama olukorda läbi ühe või teise silmade.
mina mäletan näiteks, kuidas ma teadsin täpselt, kuidas minu lapsed kunagi käituma ei hakka...milline mu kodu välja nägema ei hakka..jne,jne...mis arvamused/suhtumised hiljem laste olemasolul muutusid ja hoopis teistsuguse nurga alt paistsid.

Anonüümne ütles ...

Viimasele kommenteerijaga (20:19) olen väga nõus.

Mina olen lapsi teinud ja saanud kohe mitu ja tahaks kunagi veel. See on armastus, ei muud. Ilma pole ma millestki jäänud. Käin laste kõrvalt ülikoolis, koos nendega shopingul ja poleks varem arvanud, et ma seda kõike nii tõeliselt naudin. Irjale võin öelda, et ka seks muutub rasedana topelt heaks ja rasedana on naine oma ürgses ilus täiuslik.

Eelviimasele ütleksin nii, et olgu naine kõrgelt haritud või mitte, kui sa ta kaissu ronid ja suksutada soovid, siis arvesta tagajärgedega. Ära maga igaühega ja probleemid kaovad. Oma naise lapsed peaks igale mehele ainult rõõmu valmistama. Sinu vaatenurk asjale,annab aimu üksnes lodevast eluviisist ja kängunud moraalist.

Anonüümne ütles ...

Ma olen kaugel arusaamisest, et lapsi tuleks toota riigi kampaania korras vms.

Aga samas see jutt, et ilma lasteta ongi parem (ei ole kasvatamise kohustusi, ei ole rahakulu) ja et eriti siis, kui parajasti on majanduslikult raskem parasjagu, peaks lapsesaamise üldse välistama, ei veena mind ka üldse.

Tee mis tahad, praegused noored ja keskealised siiski vananevad. Igal eagrupil (lapsed, teismelised, noored, keskealised, vanad, päris vanad) on omad iseärasused ja need eagrupid vastastikku annavad-võtavad teineteiselt, täiendavad teineteist.

Imelik on kujutleda mingit kogukonda, kus on ainult (või väga ülekaalukalt) keskealised ja vanad. Kus pole näiteks teismelisi ja 20-tes aastates inimesi koos nende mõttemaailma, kultuuri, muusikaga. Üks asi on materialistlik pool (kes toidab katab vanad), no selle saaks lahendada kobedama eakaaslase abil või kuidagi, aga teine see vaimne ja emotsionaalne pool. Ma arvan, et ilma noorteta see ikka väärduks väga.

On veel lootus, et selle augu täidaksid teistest rahvustest (näit. india, hiina)noored, et nad ei jää kohalikest vanadest võõraks. Aga mida rohkem kohalikke noori, seda tõenäolisem see on, mida vähem, seda ebatõenäolisem.

Ma arvan, et ka vanad peavad noori austama tegelikult, kes suhtub umbes nii, et "vastikud tatised ja rahakulu põhjustavad tited" või "vastikud nõmedalt riietuvad ja seksinäljases tiinerid", see on ikka rumal.

Ja need, kes pole lastest üldse loobunud ka raskel ajal (sõjad, kriisid, misiganes riigi poliitika) on targad. Kui vanamad on enam-vähem inimlikud inimesed, siis ei hakka ükski laps soovima ka oma mitte üldse sündimist põhjusel, et näiteks naabrilapsel on rikkamad vanemad.

Anonüümne ütles ...

nõus irja.eriti vastik on see abordi-varro oma demagoogiaga,tead küll abort.ee tegija .

Anonüümne ütles ...

Ah, veel üks mõte. nende konservatiivsete mammide kohta siis. Muidugi, kui mingi asja poolt (olgu siis näiteks laste poolt) kõneleja on ebameeldiv (see konservatiivne mammi), siis tekib tahtmine võtta risti vastupidine seisukoht. nagu kättemaksuks selle eest, et ta on nii nõme.

Umbes sama, et kui koolis on keemia või füüsika õpetajaks nõme, kuri, õpilasi vihkav nõiamoor, siis hakkavad õpilased protestiks mõtlema: keemia on nõme! ainult nõmedad inimesed võivad tahta seda õppida, pidada selle teadmist vajalikuks! füüsika õppimine on allaandmine ja kes seda teeb, on nõmeda õpetajamutist nõrgem! või tallalakkuja ja sama nõme kui tema! meie oleme paremad ja hoiame ennast sellest pasast eemal!

Alles hiljem võidakse avastada, et mnjaa, kuigi õpetaja oli nõme, poleks seda, mida ta õpetas (ehk siis füüsikat ja keemiat)siiski vihata tasunud, kuna nende teadmine oleks siiski kasuks. Just endale, mitte nõmedale mutile, keda sul oma protestiga õnnestus vihastada ainult lühikese, ebaolulise aja jooksul ja oma puudustest aru saama panna ja muutuma panna sul kah teda ei õnnestunud.

Asju tuleks eristada.

Anonüümne ütles ...

Kes seda ütles, et laste olemasolu tulevikus elus püsimiseks vajalik pole? Stabiilsuse aeg on praeguse seisuga läbi ning loota vananedes ainult aktsiainvesteeringutele, kinnisvarale või riigile antud pensionirahale on selge kergemeelsus! Veri on paksem, kui vesi - kui olite head lapsevanemad, on teil tulevikus mingitki põhjust (lisa)tuge loota.

Anonüümne ütles ...

sugutung ja sigimine on ju loomsed instinktid. tõe ja valgustumise poole pürgivad inimesed on need iseendas ületanud ja selja taha jätnud. seltsimehed, aeg on arengus edasi liikuda!

Anonüümne ütles ...

Kirjutage siin sihukestest asjadest, millest aru saate. Laste kasvatamiseks peab täisaru peas olema, selleni on teil veel väga pikk tee.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

2.21-le
Iirimaal on kombeks,et lapsed teevad lapsi.Tänavad kubisevad neist lapsemadest.No nad on kusagil nõnda vanad,et siis kui tüdrukutel esimene veri välja tuleb siis kohe jookstakse poistesse ja mõne nädala pärast jäädakse rõõmsasti last ootama...
Iirimaal on väga normaalne pilt kus üks laps lükkab vankris olevat last ja ise ta on tema ema...
Loo moraal on selles,et lapsi tehakse vaatamata ilmale ja põuale,ning sõjategevusele või neonatside poliitikale...

Anonüümne ütles ...

to 21:22
"rasedana on naine oma ürgses ilus täiuslik"...
kaasa palun ka aju oma kirjutamistegevusse. proovi kasutada argumente, mitte ära kaaguta oma emotsioone rahvale naeruks.

rasedana, alates nii 5-6 kuust on enamik naisi koledad taaruvad pardid, kellel hormoonid on meelemõistuse röövinud. kõik muidugi mitte...

mis ürgne ilu? ürgajal ei pestud ega aetud karvu. ürgne ilu ei ole tänapäeval eriti kohane.

lapsed on rõõm, ja tohutu luksus. meeletu koormus keskkonnale. eesti on nii palju luksust tarbinud, et nüüd võiks komale tõmmata. tänapäeval töötab kapital ja masin, mitte inimene. Poleks vaja andekamaid eestlasi välismale peletada ja tööjõuprobleem kaoks ise.

Anonüümne ütles ...

Keegi ei õhuta ju lapsi saama, mis tobe jutt. Enamasti inimesed soovivad lapsi saada ja kasvatada. Ja kes ikka ei soovi, neid ei saa ka kuidagimoodi "õhutada".
Toetused ja soodustused lastega peredele aga on normaalne ja riigi kohustus nõrgemate ühiskonnaliikmete ja tööjõuturu riskigruppide ees. Viimaste hulka kuuluvad ka lapsed ja nende vanemad.
On normaalene, et riik hoolitseb abivajajate eest, kes ise ei saa tööl käia või kelle võimalused tööl käia on piiratud nagu vanurid, lapsed, invaliidid, üliõpilased jne. See on ühiskondlik solidaarsus, mida pole kunagi liiga palju.