reede, 23. jaanuar 2009

Mis Ingrid tegelikult Terje Aru kohta rääkis


Väljavõte Toptopi veebist.

Ingrid Tähismaa kirjutab portaalis Toptop sellest, kuidas ta tegi endise tuntud äridaami Terje Aruga intervjuu ja kuidas Aru talle rääkis enese rahuldamisest karvamütsi ja lusikaga.

Ingridi jaoks on see muidugi delikaatne teema. Aga ma alustan algusest. Nimelt ühel päeval tuli Ingrid koju teatega, et tal õnnestub intervjueerida Terje Arut, kes oli kümmekond aastat tagasi tuntud äridaam. Kandideeris valimistel ja eputas oma uhke Jaguariga. Ning jagas siis intervjuusid vasakule ja paremale. Ingrid küsis, et mis mina Arust tean. Ma vastasin, et suurt midagi ei tea, et ta tegeleb mingi jalatsifirmaga, vist Janita oli selle nimi. Ja et võiks Aru käest uurida, mis ta teeb või arvab.

Noja läks siis Ingrid naist intervjueerima. Kui oli temaga rääkinud, nad kohtusid minu teada Olümpia hotelli teisel korrusel toona asunud brasseriis Randevuu, siis oi kus ta Arut taga klatšis. Umbes nii, et Aru ei ole normaalne, et rahuldab end ise, ja siis veel, et karvamütsi ja lusikaga. Et on mingi täiesti naiivne tegelane, kes sellistest asjadest avalikult räägib. Seejärel arenes minu ja Ingridi vahel umbes selline jutuajamine:

Mina: Aga, kuule, sa võiks Aru käest küsida, et kuidas see rahuldamise asi käib.
Ingrid (kulme kergitades): Ära aja lolli juttu.
- Miks?
- Mis lolli juttu, end ise rahuldada!
- Aga miks mitte?
- Kes siis seda teeb? Ükski normaalne naine ei rahulda end ise!
- Miks?
- Ah, jäta, see pole ju normaalne.
- Mis siis on normaalne?
- Ahh, jäta.
- No aga sa võiks ju proovida, kavamütsi ja lusikaga.
- Mis jutt see nüüd on?!
- Ei midagi, oled sa end üldse ise rahuldanud?
- Ei ole loomulikult!
- Miks?
- Võehh, see on ju rõve, end sealt niimoodi katsuda.
- Miks rõve, see on ju osa sinust.
- Väkk, see on jälk.
- See on su enda keha ju.
- See koht küll mitte.
- Miks?
- Ahh, jätame selle jutu.
- Kuule, paljud naised rahuldavad end ise, oled sa vibraatoriga proovinud?
- Ära aja lolli juttu!
- Pidi olema väga mõnus.
- See on ju rõve, midagi sealt sisse ajada.
- Miks?
- Ahh, sa ei tea midagi. (Ingrid läheb teise tuppa, istub diivanile ja lülitab teleka sisse)
- (Järgnen Ingridile) Ma kingin sulle vibraatori.
- Kuule, see jutt on mind juba ära tüüdanud. (Vahetab närviliselt kanaleid)
- Hea küll. Aga paljud naised rahuldavad end ise.
- (vaikib, jõllitab televiisori ekraani, nägu punane)
- Kas sa tahad, et mina sind rahuldan?
- (lükkab mind eemale) Ahh, jäta oma loll jutt, mine tegele oma asjadega. Sul jäi väljas puude saagimine pooleli.
Panin siis riided selga ja läksin välja puid saagima. Ning rahuldasin end pärast ise duši all.

Pärast intervjueeris Ingrid veel Arut ühe filmi tarbeks, kus noored filimitegijad Andres Maimik (see on see väikse nokuga poiss) ja Jaak Kilmi viljelesid oma lemmikžanri: inimeste lollikstegemist. See tuleb neil maru hästi välja. Nad on lolliks teinud juba kümmekond inimest Eestis ning terve trobikonna tegelasi USAs. Ja seda maksumaksja raha eest. Terje Arust tegid nad filmi, kus naist on kujutatud ajudeta imbetsillina.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kui saaks teha ümer mõne eesti Rahvalaulu, siis refrääni(kaasike) asemel laulaks Inno: ingrid, ingrid...
Mis sa põed, mees, oled ju endale roppsuu- pordueluka kõrvale saanud. Ela oma elu.
Ju sust polnud piisavalt meest, et naisele meeldida.
Irjale sa ju meeldid, sellele meeldivad kõik m....d

Inno ütles ...

No ma ei tea, Ingrid pidevalt korrutas, kuidas ma talle meeldin. Rohkem veel kui Irja seda teeb. Oli väga suur tegemine, et tast lahti saada.

Või õigemini oli see nii, et ühel päeval meeldisin, teisel päeval mitte, kusjuures võimatu oli aru saada, millest see tuli. Ingrid ise ka ei saanud aru. Ma siis ütlesin, et mis me jamame niimoodi, lähme lahku, ma ei kannata sellist jama enam välja, siis ütles, et mitte mingil juhul, et mis hulle mõtteid ma endale luban, et ta ei ela lahutust üle, et kas ma selle peale ka mõtlen, et lapsed jäävad ilma isata.

Väga raske on sellisest tegelasest lahti saada.

Anonüümne ütles ...

Millegipäerast, Inno, ma arvan et sinuga koos elada pole just meelakkumine. Kui Ingrid ainult viitsiks, ta võiks ju sinust sama halvustavaid ja samas naljakaid asju kirjutada, kirjeldada piinlikuvõitu stseene-dialooge teie abielust, kus poollolli impotentse jobu rollis oled sina.

Me kõik võiksime oma abikaasasid-elukaaslasi sellistena näidata.Millegipärast me aga ei tee seda...

Õnneks on ka Ingrid vait.
ja mul on hea meel, et teie, Inno ja Irja omavahel nii hästi klapite ja õnnelikud olete. Ausalt. Pikka ja õnnelikku elu teile!

Inno ütles ...

Aga palun, las kirjutab.

Ingridit tundes, kui oleks olnud mingigi alus, kasvõi väike trips, oleks ta juba ammu pläkutanud või kirjutanud ja sellest oleks kogu ilm pasundanud. Ja kas ta ei rääkinud algul, nii et vähe polnud, kuigi meil oli kokkulepe, et oleme vait. Kõik lehed olid täis seda tema lahkumineku juttu, ta tegi veel tagatipuks ISE ENDAGA intervjuu Kroonikasse. Ta sai rääkida suu korralikult puhtaks.

Niipalju kui ma tean, on ta rääkinud seljataga, et ma olen paberitega hull, ja nüüd on tõestamise järg nende ajalehtede käes, kes seda juttu uskuma jäid. Las otsivad need paberid välja. Jõudu neile selleks.

tohlakas ütles ...

Isiklikult nooruses Terjet tundes, tuleb tõdeda, et ta on üliseksuaalne ja julgeb alati oma soovidest ning nippidest avalikult rääkida. Vahel tundub see naljakas, kuidas see käib kokku tema suurepärase asjaajamisoskusega ja vahel lausa terasest haardega. Tegemist on värvika ja väga huvitava persooniga. Aga mis öeldud, see öeldud - karvamüts saadab nüüd teda terve elu ja keegi ei teagi tema suurepärasest Eesti kaasaegse kunsti kogust.

Anonüümne ütles ...

Ei saa me ilma Ingridita nagu alati, nagu alati...

Inno ütles ...

Me oleme Irjaga arutanud, et kui ma elasin Ingridiga koos 13 aastat, siis ka ülesaaamine võtab aega 13 aastat. 3 on nüüd möödas, 10 jääb. Nii et veidi kannatust.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, et keegi ei mäleta, mida Ingrid sinust on kirjutanud? Kõik mäletavad aga väga elavalt sinu bordelli ja pihkulöömise mälestusi. Kui midagi, siis ikka ise oled endale selle kuulsuse kokku keetnud.
Lisaks kõigele alustasid veel kohtuasja ajakirjanduse vastu, kes sinu enda lugude peale sinu kohta arvamust avaldas.

Anonüümne ütles ...

Aga ma arvan, et sul pole vaja temast üle saada. 10 aastat veel? See on liig. Jäta ta seljataha ja kõik. Ingrid ei vääri seda, et teie väärtuslikku aega Irjaga selle jamaga sisustada. Mida vähem Ingridit, seda parem meile kõigile(vähem üleüldse elus, mitte vaid siin blogis). Samas, kui tõe kuulutamine teilt tükki küljest ei võta ja teineteisega suhted ei kannata selle pasa meenutamisega, siis laske käia. Ei või mitte vaiki olla! (päris tabav lause).


Kati

Inno ütles ...

18:51 anole:
No mis ajakirjandus see on, mis väljamõeldud juttude põhjal artikleid vorbib? Ehh, Odessa.

Ajakirjandus võiks siis kõik kirjanikud niimoodi "kuulsaks" teha. Andkem aga minna.

Selle asja nimi on LAISKUS. Võetakse mingid sülle kukkunud lood ja serveeritakse neid tõe pähe.

Ja Kati, ole mureta, see Ingridi tegevuse analüüs, ma nimetaks seda nii, on vaid suhet parandanud. Me saame vahel ikka kõvasti naerda.