Järjejutt-satiir ropu suuga advokaadist Tiina-Mare Hiobist, 1/100

Hoiatus! Nõrganärvilistele mitte soovitav! Tegemist on ilukirjandusega.

Me truud kirjasaatjad, kes laiali üle kogu maa, annavad teada, et mööda Eestimaa kohtusaale käib ringi üks ropu suuga naisadvokaat, kes maandab oma klimakteerseid vaevusi vastaspoole peale kärkides. Nimi olevat sel tädil Tiina-Mare Hiob ning ta pidi olema nii hirmuäratavalt kole, et sel, kes teda pikaks ajaks vahtima jääb, hakkab iiveldama isegi siis, kui ta midagi söönud ei ole.

Kord juhtunud nii, et Tiina-Mare Hiob sisenes Liivalaia kohtumaja kohvikusse. Seal istus parajasti üks lõbus seltskond meesadvokaate (austusest nende vastu ei hakka nimesid nimetama), kes arutlesid isekeskis selle üle, kummal kohtunikul on siredam säärejooks, kas Helve Särgaval või Merle Partsil. Meesadvokaadid sõid seapraadi ja naersid laginal, neil polnud ammu nii lõbus olnud.

Kui astus või õigemini veeres (sest Tiina-Mare Hiob on väga paks) sisse Tiina-Mare Hiob. Ta veeres leti juurde ning tellis endale kolm seapraadi. Puhvetipidaja imestava pilgu peale tõstis Tiina-Mare Hiob käed tähtsalt puusa ning kärkis: "Mis vahid? Mul on kõht tühi!".

Meesadvokaatidel, kes olid märganud, et sisse on astunud Tiina-Mare Hiob, vajus suu lahti. Õudusest. Nii mõnelgi neist oli veel värskelt meeles, mis oli juhtunud viimasel korral, kui nad olid näinud Tiina-Mare Hiobit. Oi-oi. Ühel noorel meesadvokaadil, kes jäi vaatamata vanema kolleegi hoiatusele Tiina-Mare Hiobit tükimaks ajaks silmitsema (ta ei suutnud uskuda, et üks naine võib olla n i i kole) oli läinud koguni nii õnnetult, et tal ei tõusnud tervelt kuus kuud. Pärast seda oli too noor meesadvokaat eriti hoolikas ning pistis juba Tiina-Mare Hiobi haisu tundes plagama. Tiina-Mare Hiob haises nimelt seaprae järele - see oli ta lemmiksöök ning ta sõi seda nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks.

Meesadvokaadid tundsid, kuidas neil kõhus keerama hakkab. Poisid, sosistas üks neist, - Mul läheb kohe kõht lahti!

- Mul juba läks! jõudis teine hüüda, enne kui püksi tegi.

Kolmas oksendas endale sülle ja neljas oli näost kaame kui koolnu.

Meesadvokaadid ajasid end vaevaliselt püsti ning hakkasid kohviku väljapääsu poole liikuma. Vargsi, et Tiina-Mare Hiob neid ei märkaks. Ka siin oli neil kurbi kogemusi. Nimelt ei takistanud tema koledus ja paksus Tiina-Mare Hiobit olemast kiimas ning seda eriti noorte, prinkide pepudega meesadvokaatide peale. Advokatuuris ei leidunud naljalt ühtegi noort meesadvokaati, keda Tiina-Mare Hiob poleks proovinud pepust näpistada. Nii mitmelgi kohtunikul ning iseäranis Helve Särgaval oli tulnud Tiina-Mare Hiobit mitmel korral kohtuistungil korrale kutsuda, sest ta tikkus vastaspoole advokaati, kui see juhtus meesoost olema, kohtusaali sisenemisel ning sealt väljumisel kannikast näpistama. Isegi vanemad meesadvokaadid ei võinud end turvaliselt tunda. Kord oli Tiina-Mare Hiob koguni Üllar Talvistet pepule patsutanud ja küsinud, et kas ta kannab stringe. Kui Üllar seepeale ringi pööras ja pahast nägu tegi, siis üritas Tiina-Mare end välja vabandada sellega, et pidas Üllarit Sven Sillariks, aga Üllarit see ei lohutanud.

Vaevalt olid noored meesadvokaadid kohviku ukseni jõudnud, kui neid peatas Tiina-Mare Hiobi hääl.

- Aga poisid! Kus teil siis nüüd nii kiire? Tulge sööge koos minuga seapraadi!

-Päästku end, kes saab, karjatas nüüd see noor meesadvokaat, kellel Tiina-Mare Hiobi vahtimine oli põhjustanud erektsioonihäired, ning silkas minema nii kiiresti nagu tal oleks surm kannul.

Teised tema järel. Ainult üks noor advokaadihakatis jäi pikemalt vahtima ja Tiina-Mare jõudis tal varrukast kinni hakata.

-No vot! Ongi mul kaaslane, kellega koos süüa seapraadi! hõiskas ta võidurõõmsalt.

Vaesel noorel meesadvokaadil ei jäänud üle muud kui alistunult ohata. Eks ole seegi kogemus, mõtles ta ning asus koos kõige hirmuäratavama naisadvokaadiga seapraadi mekkima.

Kui teid huvitab, mis on selle noore ja rumala meesadvokaadi nimi ning mis temaga edasi juhtus, siis peate lugema ka järgmist osa järjejutust "Tiina-Mare Hiobi uskumatud seiklused". Tänaseks kõik!