Mida Reform tegelikult kardab

Väljavõte Marko Mihkelsoni veebist.

Üks kohvikuline karjus üle kohviku:
Innole kui EÜS liikmele peaks huvi pakkuma huvitav pööre Mihkelson (Marko) blogis. Oravate valimisideedest läks jutt EÜSile.
Huvitavad teemad mõlemad.
Kas EÜS enam ei koti Innot? Välja heita ei ähvarda?
http://markomihkelson.blogspot.com/2009/02/oravate-idee-ei-kasvata-poliitilist.html

Kommenteerin.
Ma pean kohe alustuseks märkima, et mind juba heideti EÜSist välja, eelmise aasta lõpus. Põhjust ei antudki teada, aga see annab justkui aimu, et EÜS on muutumas poliitiliseks organisatsiooniks, millest on kahju. Astusin EÜSi 1992. aasta algul, värske TÜ tudengina ja kohtusin paljude toredate inimestega, kellega saab suhelda ka EÜSi väliselt. Mis Mihkelsoni sissekandesse ja selle juures EÜSi teemalistesse kommentaaridesse puutub, siis ma arvan, et EÜS on tõesti veidi üle mütologiseeritud, nagu kunagi KGB või Vene/NSVL armee. EÜSis on mitmeid poliitiliselt aktiivseid inimesi, valdavalt IRList ja sotsidest, aga nende põhjal ei saa otsustada kogu EÜSi üle, vähemalt mitte veel. Ilvese juures on tõesti tööl mitu EÜSlast, aga samamoodi on seal üks teadaolev endine kagebiit ja kõiksugu muid tegelasi. Ja nagu olen kirjutanud, ka Ilves kui Lennart Meri ammune sõber võib olla endine kagebiit, sest Lennart Meri oli kagebiit, sellest on kirjutanud Virkko Lepassalu ja sellest on rääkinud mulle paljud välismaal elavad eestlased, kes olid muu hulgas ametis USA "organites". Meri polnud küll teab mis kahjulik kagebiit, teadaolevalt, aga ta tegi aktiivset koostööd NSVLi "organitega". Kusjuures Ilves võib olla seejuures täielik Eesti patrioot ja igapidi tore mees, aga kriisiolukorras võidakse teda nii ära kasutada, et ta ise sellest arugi ei saa. Umbes nii nagu Hermann Simmi. Näiteks ei võetud Ilvest tööle Ameerika Häälde, kuigi ta esitas sooviavalduse. Ta oli nooruses oma vaadetelt kommar. Nii et pole üldse kindel, et EÜS on see organisatsioon, mis Ilvesele ette kirjutab, mis ta tegema peab või ei pea.

Aga ma tahtsin kirjutada hoopis sellest Mihkelsoni peamisest teemast, Reformierakonnast ja sellest, et Reform soovib lükata kõik valimised ühele päevale. Ja Mihkelson siis otsib põhjuseid. Aga tegelt on asi palju lihtsam: Reformil pole enam raha. Näpud on põhjas, toetajad ära kukkunud, eriti pärast pronksiööd, transiidi vastu alustatud sõda ja majanduskriisi mittetunnistamist. Jäänud on veel üksikud tankistid nagu see Vooglaiu-poiss, kellega Reformi juhid tegid "maadevahetusi", sadama piirkonnas. Aga kinnisvaraga on kah nagu on, sealgi enam suurt raha ei liigu.

Raha on Reformi jaoks olnud alati väga oluline. Rahaga, ilmselt selle Eesti Pangast tuuri pandud 10 miljoni dollariga sai see erakond kunagi püsti pandud ja rahapuudus ähvardab selle erakonna maa pealt pühkida. Reform on omale valijaid kokku ajanud just suurte ja kallite kampaaniatega, ja seejuures mitte ainult nendega, mis välja paistavad nagu plakatid, raadio, tele, ajalehed, vaid Silver Meikari-suguste stringerite lähetamisega üle maa, kes siis on kohtadel, näiteks Tartus üürinud korterid, telgid, muu atribuutika ning pakkunud inimestele, eriti noortele tasuta süüa ja juua, et nood siis teaksid "õige" kandidaadi poolt hääletada. Ja võib arvata, et kui raha pole, siis ei jaksa selliseid orgiaid palju korraldada. Ja sealt edasi pole vaja imestada, kui Reform tahab kõik valimised ühel ajal teha: saadad Meikarid korraks välja ja võtad jackpoti.

Poliitilise kultuuriga, millest Mihkelson põhjuseid otsib, pole siin mingit seost. Ma arvan, et enamik Reformi liikmetest pole kuulnudki, mis asi see on.

Ja IRL võiks ka vähem end siduda selle uppuva aurikuga. Kuigi, mulle tundub, et on juba hilja midagi teha, sest Riigikogus toimunud eelarvekärpe "usaldushääletusega" seoti ka IRL ja sotsid selle auriku parda külge kinni ja ma ei kujuta ette, mismoodi nad saavad end lahti raiuda. Lähevad kõik koos põhja.