Peeter Ernitsa kohtumine dozor-lastega, XII osa

Ajakirjanike liidu esimees Peeter Ernits selgitab Öise Vahtkonna (Nochnoi Dozor) esindajatele, kuidas ennast kaitsta Eesti meedia omavoli eest. Probleemid tulevad muu hulgas sellest, et venelaste kohta avaldatakse vaid negatiivseid uudiseid, kuna negatiivne uudis müüb paremini. Või, nagu ütleb Ernits, avaldatakse ka positiivseid uudiseid, kui annetad miljon krooni koerte varjupaigale või mõnele ausambale. Siis avaldatakse küll positiivset infot. Dozori liige Aleksandr Korobov selgitab venelaste olukorda Eestis, kes jäid pärast NLiidu lagunemist oma perede, töökohtade ja probleemidega Eestisse. Nad maksavad makse nagu kõik teised, aga neil pole korralikku esindatust Riigikogus, pole ühtegi ministrit, ja nad töötavad valdavalt kehvematel ametikohtadel. Kuna neil pole võimalik piisavalt kiiresti keelt õppida ja kiiresti lahkuda. Ernits ütleb, et poliitika, mis ütleb, et tõmmakse siit uttu, ei ole enam päevakorral. Tema sõnul pole eestlastel venelaste vastu midagi, eesti poisid peavad lugu vene tüdrukutest. Samuti poleks eestlastel midagi selle vastu, et mõni venelane oleks kõrgel ametikohal. Isegi president Toomas Hendik Ilves räägib Ida-Virumaal venelastele, et on pooleldi venelane. Samas eestlastele ta seda juttu eriti rääkida ei taha. Keskmine eestlane mõtleb, et kurat võtaks, miks nad ei taha keelt selgeks õppida ja seda keelt rääkida. Dozor-lane vastab, et käskude ja keeldudega ei saa midagi, venelastel peab tekkima majanduslik motivatsioon keelt õppida. Ernits ütleb, et ta saab sellest aru, sest eesti keelt sunnitakse rääkima Ida-Virumaal, kus eestlased on sama haruldased nagu flamingod Eesti looduses ning eesti keelt ei ole võimalik rääkida. Probleeme on olnud valitsuse tasemel Ida-Virumaa politseinikega, kes samuti ei valda eesti keelt ja on olnud juttu, et nad peaks teatud tasemel keelt valdama. Samas on küsimus, kellega nad seal seda eesti keelt räägivad. Et kuigi seadus nõuab ühte, pole mõtet nõuda Ida-Virumaal eesti keele oskust sellisel tasemel. Tuleb olla realist, ütleb Ernits.