Väljavõte Postimehe veebist.
Meie parempoolse valitsuse (Reform ja IRL) veetud arstiabipoliitika sai endale möödund nädalal uue näo: oma kusesse kärvanud vanainimese. Karmid sõnad? Karmid ajad väärivad karme sõnu.
Meie praegust tervishoiupoliitika võiks lühidalt iseloomustada sõnadega: "Igaüks hoolitseb enda eest ise. Maksa, siis ravime. Kui sul raha pole, siis sure. Terved ei pea tõbiseid turjal kandma".
Soome nädalakirjas Apu oli hiljuti huvitav artikkel maalaislääkäri ehk maa-arst Tapani Kiminkinenist (54), kes pooldab sootuks teistsugust lähenemist. Ta on olnud Saarijärvi tervisekeskuses arstiks alates 1980nda aasta augustist ning võtnud igal aastal vastu ligi 6000 patsienti. Jaanuarist peale on tal olnud TV1-s reedeti kell 18.30 oma telesari, pealkirjaga "Doktor Kiminkinen".
Doktor Kiminkinen on mõelnud palju selle üle, miks asjad maailmas on parajasti just nii nagu nad on. Ja ta leiab, et kui erinevused inimeste varanduslikus seisukorras lähevad väga suureks, siis see toob kaasa ka väga suured erinevused nende tervislikus seisundis. Ta meenutab 1990ndate alguse lama: "1990ndate lama tagajärgi oli näha ka vastuvõttudel. Masendus ja väsimus nõrgendasid inimeste vastupanuvõimet ja inimesed jäid kergemini haigeks".
Soome arst leiab, et haigele inimesele on palju abi juba arstiga kokku saamisest ja talle käe andmisest, ka lihtne puudutus aitab. Tal on patsiente, keda ta teab juba kolmkümmend aastat ning ta peab hoolivust arsti ja patsiendi suhetes kõige olulisemaks. Doktor Kiminkinen ütleb, et tänapäeva maailmas on kõige olulisem teisest inimesest hoolimine ning riigi tervishoiusüsteemi ülesanne on tagada kõigile inimestele inimväärikas elu. Ta soovib, et tervishoius tuldaks rahvale vastu, et inimesi tervitataks ning neile vaadataks silma. Inimesi ei tohi lükata anonüümsete kassaluukide ette abi otsima, põrutab ta.
Kas pole tervendav kuulda selliseid sõnu? Ja kas ei oleks meil kõigil, nii rikastel, keskmistel kui vaestel siin maal parem elada, kui ka meie riigi tervishoiupoliitika suudaks tagada igale inimesele selle lihtsa, ent nii vajaliku puudutuse, kui ta seda kõige enam vajab?
Seda vaest vanainimest, kes Tallinnas oma uriini sisse suri, oleks ometigi olnud nii lihtne aidata. Soomes abistavad selliseid hädalisi, kes ei soovi hooldekodusse minna, koduhooldajad, kes käivad neil kord või mitu korda päevas külas, toovad toitu ja ravimeid. Kuulavad sealjuures veel vanainimese mõtteidki ning hoiavad neil kätt. Ilusti ja inimlikult, sest aeg, mil inimene ei igatse muud kui sooja pihku oma peos, jõuab kätte igaühe elus. Isegi laste olemasolu ei pruugi seda sooja pihku garanteerida, sest paljud lapsed sülitavad oma vanematele, kui on nad rahast tühjaks raputanud. Seepärast peab selle sooja pihu garanteerima riik. Ja garanteerima ka neile, kel pole selle eest maksmiseks raha.
Õõvastav on elada riigis, kus vanainimene, kel polnud raha, jäeti lihtsalt koju surema. Ja õõvastav on mõelda sellele, et need ametnikud, kes tema surmas süüdi on, põhjendavad oma ükskõiksust isikuandmete kaitse seadusega.
Meie "maksa või sure" tervishoiupoliitika kuulub prügikasti heitmisele. Neid vaeseid ja nõrku, kel pole sooja pihu eest maksmiseks raha, tuleb iga päevaga juurde, aga me pole nende masenduseks, väsimuseks ja enesetapumõteteks valmis.
Kuidas kavatseme aidata oma hüljatuid ja nõrku? Kas jätame nad oma poomisnööri külge kõlkuma, vabandades end sellega, et see oli nende oma valik?
Jah, see võis olla nende oma valik. Aga valik alanduse ja surma vahel, millest nad pidasid paremaks surma.
Mitte keegi ei peaks mitte kunagi sellise valiku ees seisma ning selleks tuleb muuta tervishoiupoliitikat - eelkõige inimnäolisemaks.
Arsti lähedus, soe pihk ja silmavaade peaksid olema tasuta. Ja seda kõigile, ka viletsamast viletsamale vanainimesele, kellest riigil pole enam mingit kasu.
Miks? Aga seepärast, et me oleme inimesed ja inimesed hoolitsevad omade eest. Nii heas kui halvas, tervena ja haigena, alati.
17 kommentaari:
Jälle kord on sul, Irja, jutt sassis nagu puder ja kapsad. Ühest küljest räägid jumala õiget juttu koduhooldaja vajalikkusest üksikutele vanuritele ja ametnike hoolimatusest, teisalt väidad täiesti alusetult, et kõnealune vanainimene jäi arstiabita. Ehk loed läbi kõik selle kurva loo kohta avaldatud artiklid, tõmbad hinge ja kui ikka aru ei saanud, võiksid veel kord lugeda - vanainimene oli haigla(te)s oktoobrikuust peale (ja rahata polnud ta ka). Selles kurvas loos, on kõige suurem süüdlane ikka kadunukese lihane vend, kes ta haiglast ära tõi, kinnitades, et küll tema juba hoolitseb edasi, kuid ei vaevunud samas isegi naabreid hoiatama, et abitu vanur on kodus tagasi... Aga noh, teie jaoks on see seletus muidugi liiga ebaatraktiivne - mis sa ikka mingit venda meenutad, kui saab süü keerata rahvavaenuliku valitsuse kaela. Oh, ma juba kujutan ette, kuidas kõigi vanakeste käsi muudkui hoitakse päeval ja öösel, kui ainult kõik oma hääle Edgarile annaksid...
Selgelt üks viimase aja parimaid sissekandeid sult, oo hea Irjake. Olen täiesti nõus. Tervishoiusüsteem peab rohkem väärtustama inimest kasumi asemel.
tunnen huvi, paljud oma perearsti juurde minnes kätt arstiga suruvad /arsti positiivsel algatusel/
minu perearst tegi seda 1 kord kui ta mitmeaastaselt soomes töötamiselt tagasi eestisse tööle tuli .:)
Aga see oleks ju nii väike vaev, kas pole, suruda patsiendil kätt ja vaadata talle julgustavalt silma?
Minu meelest ei tohiks patsienti suhtuda kui klienti. Sellest on oma väga sümpaatses intervjuus rääkinud ka doktor Ants Vaar.
Sotsiaalabi tugevust näitavad riigi kodanike hambad. Eesti riigis on igal teisel hambad katki või üldse puudu, kohutav olukord, ja riik võttis hambaravi kompensatsiooni sootuks maha. Kuivetu 300 krooni aastas inimese kohta. Mõningad sõidavad taksoga 17 tonni kuus maha ja ei tunne isegi süümepiinu!
Hambaraviga on asi tõesti lausa jaburas olukorras. Elementaarne hammaste korrashoiu võimalus peaks ikkagi olema kindlustatud igaühele. Kui hambad ei ole korras, ei saa normaalselt funktsioneerida ka ülejäänud keha. Riigi meditsiiniline tase on selle teadmise jaoks ju küllalt adekvaatne! Ei saa aru, kuidas sellest probleemist üldse nii vähe räägitakse?! Hammaste halb olukord võib viia südamehaigusteni ning igemepõletik edasi lümfidesse ning mädanemise korral viib probleem siit juba kiirelt hauda. Aga jaa, nagu meil siin kombeks, ravime ikka tagajärgi, mitte põhjuseid (kui paar kuud arsti järjekorras olles veel vastu pead)! Ongi ju sõna otseses mõttes nii, et kui oled vaene, jätab riik sind rahumeeli surema. Millal aru saadakse, et hambad ei ole mingid luksusvidinad, asi on tõsine :(
Tahtsin kirjutada: otsige sugulast! Ja mis ma näen-ongi nii! Omal analoogne kogemus olemas, pärijad otsustasid lihtsalt natuke protsessi kiirendada...
21:46-le: Kahjuks on need tuksis hambad ositi ka sinu süü, sest: kõiges on süüdi savikas, ja tema käsilased, "majonees" jne. Elagu maksuvaba reede, riik on halb peremees, 30 kilo emapalgaks "õigustatud ootuste" pärast, sajad miljonid kunstseemendamiseks.... see on valijate valik. Juba kümme aastat!
õige jah, kui sul ikka 50 krooni visiiditasu ei ole, siis ei saa vastuvõtule, olgu sul haigekassa või mis iganes.
kas ei ole nii, et sotsiaalhoolekannet teostab siiski kohalik omavalitsus ehk siis Edgari punt?
minu meelest oli see ju linna sotsiaalhoolekanne, kes teatas, et midagi teha ei saa...
valiknägemine ikka mõnel...
kui kollasele ajakirjandusele vahelduseks mõnd vana lehte juhtud lugema, siis läheb silme eest mustaks ja kukub vahutama.
Minu meelest on see siiski üldise maailmavaate küsimus. Kui palju väärtustatakse ühiskonnas arste, kui suur on nende palk, et nad ei peaks minema välismaale, sh Soome tööle.
Tasuta koduhoolduse põhimõtted tuleks välja töötada riiklikult ning ellu viia kohalikult.
Irja võiks kõigepealt uurida, kui suur siis ikkagi on arstide palk, ja alles pärast seda antud teemal sõna võtta. Jah, kõik me teame, et Rootsis, Norras, Iisraelis vm teenib arst palju-palju rohkem kui meil, aga sama kehtib ka oi-kui-paljude erialade kohta, samas on nende erialade esindajate sissetulek eriti praegusaja Eestis võrreldes paljude teistega üsnagi korralik. Muide - arstidel eriti, ja takkapihta ei ähvarda neid ka töötuksjäämine (nagu ka õpetajaid). Aga vaba inimene vabal maal - kui mõni meedik leiab, et tema ainus õnn seisneb kuskil Sonkajärvil või Punkaharjul suure palga teenimises, jättes kõik lähedased, erialal arenemise võimalused jms Eestisse, siis antakaa mennä.
Ülalöeldu ei tähenda, nagu poleks meie meditsiinisüsteemis probleeme mu meelest (küll ja enamgi veel!), aga arstide palk on neist küll kõige kõrvalisem.
Mina näiteks hoopis arvan, et arstiabi peaks olema väga madalalt maksustatud levinud teenus. Siis tekiks ehk konkurents, töökohad ja soodsad hinnad. Ja arstiabi peab olema tasuline. Ümber tuleks korraldada hoopis maksude süsteem.
Sotsmaks 33% mingisse hoomamatusse ühiskaukasse? Selleks, et ülal pidada 1) suvalisi asotsiaale, töötuid, lolle, vigaseid, joodikuid, jms 2) võõraid lastetuid rahatuid vanureid ja 3) tohutut pool-korrumpeerunud bürokraatidest ametnike armeed, kes eelnimetatute pabereid lappaks ja lahtreid täidaks? EI, AITÄH - mitte minu rahast. Astmeline tulumaks - taas suunaga eelnimetatute ülalpidamiseks? EI!
Imearmas aga tühi vasak-populistlik retoorika "maailmavaate küsimus" ja "tuleks välja töötada riiklikult ning ellu viia kohalikult" ei vii kuhugi. Kommunismi ei ole olemas. Kõik maksab - ka välja töötamine ja ellu viimine. Resurss on alati piiratud. "Võrdsemaks" ümberjagamine ei tekita lisaväärtust, ei tööta.
Mõtle Riigist nagu aktsiaseltsist. Aktsionärid oleme sina ja mina. Kui sina oled laisk, saamatu, vigane või lihtsalt loll, aga mina raban oma tööd täie võhmaga, siis sul ei saa loogiliselt olla samasid hüvesid kui mul. Ja mina ei pea sind ülal pidama lihtsalt sellepärast, et sa oled ... "challenged". Mõtle oma Riigist nagu oma aktsiaseltsist ja paljutki on selgem. [M]
"Kui sina oled laisk, saamatu, vigane või lihtsalt loll, aga mina raban oma tööd täie võhmaga, siis sul ei saa loogiliselt olla samasid hüvesid kui mul."
Millest ma aru ei saa, on see et miks peaks inimene kurtma, et tema maksab liiga palju makse, eriti juhul kui ta teenib ikka päris kõrget palka tegelikult. Kui sulle väga meeldib su töö, siis ma arvan et sa teeksid seda sõltumata sellest, kas osa sinu teenitud rahast läheb nõrgemate toetamiseks või mitte. Praegu ma pigem arvan, et suure tõenäosusega sa pigem ei armasta oma tööd ja tunned mingit põletavat resentmenti nende suhtes, kes tööhõivest kõrval mis iganes põhjusel. Või kui sind kõrged maksud niiväga häirivad, siis proovi parem hakkama saada rahaga, mida kas maksustatakse vähem või üldsegi mitte. See ei ole muidugi kergete killast. But then again, kõrge palga teenimine on isegi raskem ja vähem levinum kui vähese rahaga hakkama saamine.
Mina pooldan igal juhul rikkuse õiglast ümberjaotamist. Minu arvates ei ole mingit põhjust vaeseid nülgida, välja arvatud ehk kasumi eesmärgil. Aga teadagi on see moraalselt halvim eesmärk üldse.
Sul on õigus, Erki -- ma põlgan sügavalt neid, kes teiste kulul elavad.
Töö on minu investeering, minu aja, raha ja võimaluste arvelt, uute võimaluste saamiseks. Hea palk vajab pingutamist, hea töö toob rohkem võimalusi, püüan rohkem saavutada. Mulle meeldib väga mu töö. Vastuoluline aga tõsi on ka see, et ma ei taha tööd teha. Vähemalt ma ei teeks oma tööd praegusel viisil sel põhjusel, et see mulle meeldib. Oleksin hea meelega oma lastega päevad otsa tegevuses ja tegeleksin lisaks mistahes hobidega, muuhulgas ka praeguse tööga. Aga edasi? -- kõik on nunnu aga võimalused? Või arvad sa, et sotsiaaltoetustel rajanevat tulevikku on kohane pakkuda oma lastele, naisele, vanematele ja endale? Ainult lapsemeelne või loll ei püüagi või püüab tulemusteta enamat. Ja kui keegi selline tuleks ning nõuaks minu käest mingit osa minu vaeva läbi saadud võimalustest endale, lihtsalt sellepärast, et "pooldab igal juhul rikkuse õiglast ümberjaotamist" või on "tööhõivest kõrval mis iganes põhjusel", siis ei ole ma leebelt öeldes rahul. Para bellum!
Töö on teenus, mida töötegija müüb tööandjale, kes maksab teenuse ostmise fakti eest kõva protsentuaalset lõivu ning püüab sestap maksmisega kokku hoida. Töö kvaliteet sellest kindlasti ei tõuse. Ja sealt edasi juba - nigelalt motiveeritud töötajad, rehepapp- ja ratsa-rikkaks skeemid, maksupettused ja üldse väga kehva kvaliteediga teenuste ja olematute toodetega Riik, mis enda jätkamise huvides võtab sisuliselt ca poole "teenitud raha" ulatuses vägisi intressita laenu.
Milline on raha, mida ei maksustata? Illegaalne raha. Sots- ja tulumaksu maksad sa pea iga saadud ausa raha pealt. Miks? Sest riigieelarve ütleb nii. Miks nii palju? Vaiki, pööbel...
--
See, et usinale rohkem makstakse, ei tee lolli vaesemaks kui ta on. Ja usin ei pea oma virkuse eest lõivu maksma. Usun, et saaksid sellest hästi aru kui ma näiteks kolmandikku su CD-kogust endale nõuaks. Miks sul peab neid nii palju olema? Jaotame õiglaselt ümber!
--
Süveneda tuleks alati põhjustesse, mitte tagajärgedesse.
Kui rahvas on tööta, siis leia talle tööd, mitte ära pressi veel töötavatelt rohkem välja selleks, et maksta võrdselt närust kompensatsiooni töötutele. Talupojamõistuse järgi kipub nii kreeni minema veel ka veel funktsioneeriv osa majandusest.
Hahh, lõppu veel juhuslik uitmõte -- no võta kasvõi Tallinn-Tartu maantee ehitus. Riik võiks pakkuda kasvõi väiksegi palga eest seal ehitusel tööd turdidele meestele, kes üle Riigi kodus praegu niru sots-almuse eest pöidlaid veeretavad ja "tööd ootavad". Miks see võimatu on? Ja kui edasi mõelda, siis tööd on ju Riigis veel palju tegemata... [M]
Ano 14:59
Lubatagu mul esitada 2 küsimust:
1) Kui palju on sul isiklikult tuttavaid, kes on töötuks jäänud?
2) Mõtle nüüd igaühe peale neist ja ütle kas sa tõesti julgeksid, with a straight face, kinnitada, et kas või ükski neist on oma praeguses töötustaatuses ise süüdi?
Mina arvan seda, et töötu abirahade süsteem on vajalik sotsiaalne turvavõrk hoidmaks ära seda, et kes iganes jääb enda põhjustest sõltumatult tööta, ei peaks nälga surema. Pealegi, see argument, nagu sööks töötukassa süsteem ära suurema osa inimeste maksudest, on ekslik. Töötukassa rahastamine nõuab vaid väga väikest osa inimeste poolt makstavatest maksudest. Ja suurem osa maksudest kulutatakse ju tegelikult hoopis millegi muu peale. Tihti kulutab kasvõi USA sõjapidamisega seotud värgi peale kõvasti rohkem raha kui eales on vaja selleks, et hoida üleval sotsiaalse hoolekande süsteemi.
Kui ma oleksin näiteks arst ja ma armastaksin oma tööd ja kutsumust, siis poleks minul midagi selle vastu, kui minu teenitud rahast läheks midagi maha nende inimeste heaks, kes vajavad rohkem raha kui mina. See pole ka päris tõsi, et rikkad inimesed on näinud kõvasti vaeva, et oma rikkusi kokku kühveldada ja vaesed on lihtsalt laisad. Tihti peab nii mõnigi miinimumpalga peale toppama jäänud tööline rohkem rassima, kui nii mõnigi miljonär, kes tihti on akumuleerinud nii palju vara, et teenib sest sisuliselt vaid rantjeetulu! Kas rantjeel on vaja kogu oma kokkukühveldatud rikkust? Kas miinimumpalgaori peabki elu lõpuni sital tööl orjama? Ja mis sittadesse töödesse puutub, siis minu meelest näitab see lääne tsivilisatsiooni nõrkust, et me peame sundima inimesi töötama sittadel kohtadel surnuksnälgimise ähvarduse kaudu, et seda ühiskonda üleval hoida. Palju parem ühiskonnanägemus on minu jaoks see, et kõik vajalik töö on nii meeldiv ja nii tähendusrikas, et igasugune "muidusöömise" kontseptuaalsus variseks enda raskuse all kokku. Ja ei tekiks üldse küsimust "õiglase" kompensatsiooni ja nõrgemate toetamise teemal. Küsimus on vaid, kuidas jõuda siit sinna.
Värskendagem mälu. Kas selle masu tõid meile "kõvasti tööd rabanud ja innovaatilisi finantstooteid välja arendanud, ning seetõttu miljardilisi palku saanud "ärikeeniused""? Jah? No siis mokk maha, ano 11:25 ja 14:59! Maailm pole mustvalge, ma ei väsi seda kordamast, ja seepärast saab iga jutt stiilis "mina ja maailm" just sellise vastuse.
Postita kommentaar