teisipäev, 24. märts 2009

Delfi kommentaator räägib küüditaja häälega

Minu meelest iseloomustavad üht tüüpilist vähelugenud ja vähereisinud eestlast kõige paremini Delfi ja teiste portaalide kommentaarid. Ja kuna inimene ei muutu, siis on üsna tõenäoline, et milline on eestlane, s.o üks Delfi kommentaator praegu, sellised olid ka tema isa ja ema, vanaema ja vanaisa. Ehk siis Delfi kommentaator räägib küüditaja häälega.

Paljud kommentaatorid nõuavad kaasmaalaste vangi- ja hullumajja panekut, ähvardavad omakohtu ja akende sisseviskamisega. Ega selline viha ei tule tühja koha pealt, küllap on seda põlvest põlve edasi kantud ja antud. Küllap olid praeguste kommentaatorite vanaemad ja vanaisad kaasmaalaste peale niisama tigedad ja kadedad kui nemad praegu, ning kui neile anti reaalne võimalus kaasmaalasi Siberisse saata, siis nad olid kärmed seda ära kasutama.

Võib vaid kujutleda, kui palju inimesi saadaks Siberisse kommentaatorid, kui neile see võimalus antaks, oi-oi. Kuna neil aga seda võimalust pole, siis nad elavad oma sappi välja virtuaalselt. Vanaemad ja vanaisad elasid seda välja reaalselt, nemad elavad virtuaalselt. Ja viskavad sekka salaja mõne akna puruks. Esivanemate pealekaebajalikkus, tigedus ja kadedus elavad neis lihtsalt veel nii tugevalt edasi.

Kas eestlase iseloomu on võimalik muuta? Ma arvan, et see on võimalik, aga see saab alata vaid teiste rahvastega suhtlemisest. Mitte võõrast nähest kohe "Libahunt!" hüüdes, vaid uudishimust ja avanemisest, valmidusest sõbrustada ka sellega, kellel on sinust erinev ajalookäsitus ja kes ei mõista su keelt.

Mõ hotim družitsa! ütles Öise Vahtkonna aktivist Sergei Tšaulin eile Helsingis temaga pahandama tulnud inimesele. Just sellest, ka endast erinevate inimeste ära kuulamisest ja (vähemasti) katsest mõista võiks saada alguse eestlase hingest tigeduse ja kadeduse välja ajamine.

Inno:
Irjale lisaks veel niipalju, et ma ei usu, et eestlane viimase 1000 aastaga eriti palju muutunud oleks, tal pole seda võimalustki olnud. Ehk siis neist kommentaatoritest (kes heidavad anonüümsena kommenteerides ült oma igapäevase silmakirjalikkuse rüü ja kirjutavad seda, mida mõtlevad) saab aimu ka sellest, miks kaotasid eestlased oma iseseisvuse 1000 aastat tagasi. Juba siis käis üks hoolas pealekaebamine, nii et võõrad vallutajad võtsid mõnuga ühe pere, talu, küla ja maakonna teise järel. Igaüks tahtis end teise arvelt upitada ja lõpuks jäid kõik kõigest ilma. Nagu Nukitsamehe loos Mõhk ja Tölpa. Ja siis hakati oma Kalevipoega-kadunukest taga nutma. Olles ise eelnevalt selle Kalevipoja peale kaevanud, tema varjupaiga ristirüütlitele kätte näidanud.
Siis hiljem, mõisa aegadel kaevati üksteise peale, et mõisnikult head-paremat välja meelitada. Ikka selleks, et teise ligimese vara omale saada. Selline ongi üks õige rehepapp-eestlane.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"Võib vaid kujutleda, kui palju inimesi saadaks Siberisse kommentaatorid"
Vaevalt küll. Küllap tahaksid nad hoopis venelasi Venemaale saata.

Anonüümne ütles ...

sellistega, kelle ajalookäsitlus näeb ette, et sina ei peaks üldse eksisteerima ja et su suguvõsale võib suvalist sitta pähe kallata ja valetada, sellistega družitt küll ei taha. sellised las võtavad oma družba ja las tõmbavad kuhugi naaaaahui.

Anonüümne ütles ...

"1000 aastat tagasi. Juba siis käis üks hoolas pealekaebamine"
Inno, minu meelest muutub see enesevihkamine juba patoloogiliseks

Anonüümne ütles ...

Kui teie loogika järgi võtta, siis pidi teie Kõige Suuurema Kirjutaja, kes esitleb ennast miski Ennetajana ja keda Inno aegajalt kiidab värskete mõtete avaldamise eest, esivanem küll koonduslaagris põletusahju operaator olema! Miks muidu Ennetaja kogu aeg ähvardab vargaid ahju ajada, pidades varaste all silmas keda iganes.

Inno ütles ...

Franz, kas argumendid said otsa?

Anonüümne ütles ...

Kae Franzu, arvasin ikka, et ta on targem mees

Anonüümne ütles ...

Eestlased on jah sellised irisejad ja hamba teritajad, naaksujad ja muidu kadekopsid. Aga kui midagi on vaja ühise eesmärgi nimel teha või seista oma isamaa eest, kedagi väetimat aidata jne, siis ollakse ikka väga abivalmid.
Esimesena kargab pähe kohe koristuskampaania, Võnnu vanainimesele abi organiseerimine, eile Reporteris näitas kuidas suurelapselisele perele, kelle köök maha põles, tehti vabarahtlikult korteris täisremont, samuti ühel paljulapselisel perel, kellel hiljuti maja maha põles, tehti korjandus ja saadi lühikese ajaga kokku üle miljon eek jne jne Ühesõnaga, eestlane on tore ja abivalmis enamasti, ja kuigi on meil ka miinuseid, siis kellel neid poleks!

Anonüümne ütles ...

"miks kaotasid eestlased oma iseseisvuse 1000 aastat tagasi"
Mida siin vaielda, kui su jutt sedavõrd absurdseks kisub. Pealegi kaotati muistne iseseisvus 800 aastat tagasi, mitte 1000 aastat tagasi. Paavst kuulutas ju ristisõja välja, Saksamaal oli tol ajal 8 miljonit elanikku, Eesti alal 110000-120000. Aga ei jälle ajad mingit väljamõeldist pealekaebamisest jne.

Anonüümne ütles ...


Mõ hotim družitsa!


...ja "unustas" lisada: "Pri naših uslovijah!"

Anonüümne ütles ...

Nojah -samas just nendesamade eestlaste saatuse pärast muretses Juhan Liiv. Kaastunde ja osavõtuga.
Ei käinud Juhan kõrtsis külamehi sõimamas ja neid orjalikkuses süüdistamas. Unistas hoopis, et ka neist võiks kunagi väärikas ja haritud rahvas saada.
Ja sai kah.

Anonüümne ütles ...

Nii, nagu enne viimast sõda oldi tänu poliitikute hoolsale tegevusele riigina lõhki, nii ollakse ka nüüd. Teerullipoliitikale ühiskonnas järgnevadki paraski kõrvale sunnitud opositsiooni vihased kommentaarid delfis. Võimaluse korral ka väike pealekaebus. Hävituspataljon. Mida külvad, seda lõikad!

Anonüümne ütles ...

Mina arvan, et 9.märtsi Tallinna pommitamine oli ka omakasupüüdlike ja õelate eestlaste süü - need, kes rahvuskaaslastele halba tahtsid, seisid strateegilistes kohtades, nt Estonia katusel või Harju tänaval, vehkisid taskulambi või tõrvikuga ja karjusid: "hei, tütarlapsed punakotkad, visake pomm siia, siiiiia, siiiiiiiiiiiiiiiii... Häbi, eestlased!

Anonüümne ütles ...

jajah, tahame sõbrad olla! helsingis nad ju ütlesid, et tahavad nõukaaega tagasi. Siis me olime ju kõik "sõbrad" Muidugi on hea olla sõber sellega, kelle koju sa ennast sisse pressid, kelle maasikamaa ja kartulipõllu tühjaks sööd ja kes sinuga alandlikult vene keelt peab purssima. Ja siis käivad ja küsivad ,miks te meid ei armasta. Ma ei saa ütelda mitte migagi halba ühegi oma vene töökaaslase või naabri kohta, pole midagi ütelda. Aga need kinnimakstud agendid, kes siin viha õhutavad, no nende kohta oleks küll öelda.
Ja kui rääkida vihast, siis Tähismaad, lugege enda jutte- keda te kõiki ei siuna- homosid, pakse , inetuid..., miks need delfikad halvemad on?