teisipäev, 3. märts 2009

Eesti vajab tõsist ametnike reformi

Lisaks haldus-territoriaalsele reformile, mis on seni olnud rõhuasetusega sõnal "territoriaalne" (näiteks see skeem 15+5), vajab Eesti tõsist reformi ka rõhuasetusega sõnal "haldus". Ehk siis ametnike reformi.

Majandusbuumi ajal võeti ametnikena tööle terve kari inimesi, kel polnud ega ka ilmselt pole ametnikuks olemisest mingit ettekujutust. Või parimal juhul on ettekujutus selline, et ametnik on võimu käepikendus, osake repressiivaparaadist, nagu see oli nõuka ajal. Sest suur osa varasemalt tööle võetud ametnikest on kas nõuka-aegse koolitusega, pärit nõuka-aegsetest asutustest ja need vanad õpetavad oma "tarkusi" ka uutele.

Olen viimastel aastatel kokku puutunud väga paljude ametnikega eri tasanditel, linnavalitsustes, kohtutes, politseis, maksuametis ja võin öelda, et politseinikud, keda armastatakse kiruda, on veel kõige tublimad ja viisakamad. On tunda, kuidas nad vähemalt püüavad ühiskonda teenida, kuigi neile antud korraldused võivad olla jaburad, näiteks see massiline tulekustutite kontroll üle 15 aasta. Aga mujal, no andke andeks, suhtumine on ikka alla igasugust arvestust. On väga üksikud asjalikud ja viisakad ametnikud, kellest tunned, et nad on avalikus teenistuses. Ilmselt tuleneb see professionaalsuse puudumisest, sest kui sa ikka oma valdkonda ei tunne, siis on kõige lihtsam kasutada jõhkralt ära oma ametiseisundit, oma võimu. Ja kuivõrd järelvalve on enamasti nõrk või puudub üldse, siis on ametnikel vaba voli teha, mida nad iganes soovivad. Ja ametnikud on kodaniku jaoks kogu ühiskonna peegel. Üks nõmedalt käitunud ametnik võib muuta inimese suhtumist riiki ja valitsusse tervikuna.

Kuhu ma tahan jõuda, on see, esiteks, et nõrk haldussuutlikkus on üks peamisi põhjusi, miks noored eelistavad Eestist lahkuda. Sest raha pole ju see, mis inimesi minema meelitab või kinni hoiab. Vaid ikka suhtumine, mida enamasti ei teadvustata, aga mis mõjutab teadvust. Mis tekitab tunde, kas sul on mugav ja hea elada. Kas see, mida sinult kodanikuna nõutakse, on seaduslik, arusaadav ja läbipaistev. Kas sinuga arvestatakse. Kas sa saad kvaliteetset avalikku teenust selle maksuraha eest, mida maksad. Ja nagu see enamasti kipub olema, ollakse nõus hea teenuse eest ka rohkem maksma, ja vastupidi. See on ka põhjus, miks soomlased maksavad hea meelega oma kõrgeid makse. Ja on seejuures rahul. Eestis aga ei olda nõus ka madalaid makse maksma, esiärimehed uhkustavad seltskonnas sellega, kes kui palju on suutnud riiki lüpsta. Oma riigi vastu pole mingit austust, ja seda kõige kõrgemas tipus. Ja kala, nagu öeldakse, hakkab mädanema peast.

Mida teha?! Ma arvan, et alustada võiks kõige elementaarsematest koolitustest. Ning sobivuskontrollist. Et avalikus teenistuses töötaksid ikka need inimsed, kellele on selleks vastavad eeldused. Kes sinna sobivad. Ja kes suudavad muuta Eesti selliseks kohaks, kus on hea elada, kus on hea arendada ettevõtlust, tegeleda oma lemmikharrastuste ja hobidega, end harida, kasvatada lapsi, kust ei taheta kabuhirmus põgeneda.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mida sa siin nutad? Kui keegi sinu hinnangul ametiseisundit kuritarvitab siis mine räägi seda Kapole. Mida see siin (umbisikuline) halamine muudab? Mitte midagi!

Anonüümne ütles ...

Toetan! Praegu aetakse nii rahvale kui riigikogulastele endile k"arbseid p"ahe selliste numbritega:
http://hannesrumm.blogspot.com/2008/10/vikese-riigi-pidamine-on-suur-luksus.html

"Eestis üldiselt levitatud arusaama kohaselt on meie avalik sektor metsikult kulukas. Tegelik pilt on sootuks teine: Eestis on 1000 elaniku kohta 22 ametnikku, ning see suhtarv on võrreldav Iirimaa, Läti ja Sloveeniaga. Austrias, Belgias, Hollandis ja Saksamaal on tuhande elaniku kohta ametnikke 40-60, Soomes 100, Taanis 130 ja Rootsis 140."

Taoline "uldiste numbrite v'ordlus ei ole korrektne. Teadaolevalt pakub riik maksude kogumise eest teenust ja seet'ottu tuleb v'orrelda ametnike arvu 1000 elaniku kohta teenuste l'oikes. N"aiteks, lastehoiu pakkumine, piirivalve, 'opetajad, maksuametnikud, jne.
Mida ma tahan "oelda, et avalikud teenused on Eestis nii "ara k"arbitud kui k"arbitud, ja ametnike arvu ning kulusid hoitakse "uleval selliste uute tekitatud ebaefektiivsete asutustega nagu Ettev'otluse Arendamise Sihtasutus (oli vist midagi sellist). Ja tuleb v'orrelda ka makse riikide l'oikes, sest maksude eest peab riik teenust pakkuma.

Anonüümne ütles ...

Võtad läbikukkunud ametnike klubi enda vedada? Ise said ju Rahaminnis päris kiirelt teada, et ei kõlba...

Anonüümne ütles ...

Häh, selle aasta algusest kaks väga sitta kogemust kahe tallinna keskealise ametnikuprouaga. Maal pole elu sees midagi säärast kogenud. Inimesed, tulge mõistusele!