reede, 6. märts 2009

Kas Rainer Nõlvak on võimuahne või oh-oh?


Rainer Nõlvak, väljavõte Äripäeva lisast Gentleman.

Mu sõber Villy ja mina ka, trallalaa! Just nõnda võiks pärast Äripäeva Gentleman'i ilmumist ümiseda väikest potitaime oma väikeste krampis käte vahel hoidev Rainer Nõlvak, sest kesse muu temast sinna mesimagusa loo kirjutas kui tema leivaisa Tönis Paltsu isikliku sekretäri Jaano-Martin Otsa venna Peeter-Eerik Otsa isiklik sõber Villy Paimets. Päris kena loo on Tönis oma kannupoisist tellinud. Pole paha, pole paha.

Ja kui nüüd järele mõelda, siis juba tükimat aega on eri ajakirjandusväljaannetes (mina mäletan üht isegi naisteajakirjast Stiil, kus Rainer figureeris rubriigis Stiilne mees) ilmund kahtlaselt mesised lood kellestki ei-tea-kust-välja-karanud kodanik Nõlvakust. Kes oli möödund aastal toimund massiivse prükakoristuskampaania face ehk spokesperson. Tassis musklite värinal põõsast autokumme välja ja oli muidu igatepidi tubli ja tõsine (tösine?) eesti mees. Massiivne ning üsnagi tulemusetu prükakoristuskampaania (prügi on metsa all tagasi) päädis sellega, et Nõlvak valiti möödund aasta Aasta Kodanikuks ning Urve Palo ise andis talle aunimetuse üle.

Milline stoori, kas pole? Ja võiks ju oodata, et tubli ja tõsine eesti mees võtabki nüüd prügikoristuse enda südameasjaks ning jätkab pooleliolevat tööd, sest nagu ma ütlesin - prügi is back, metsa all tagasi. Aga võta näpust. Juba on Prügi-Raineril uued sihid. Sedapuhku siis mitte musklite väristamine, vaid ajude nagistamine ehk mõttetalgud, või suisa rahvakoosolekud. Ja sealtkaudu siis, nagu arvata võib, otsemat teed suurde poliitikasse. Tulles suuremeelselt vastu rahva alandlikele palvetele - vist nii on tema kampaaniameeskond endale ette kujutanud?

Tšekkasime välja, et Nõlvaku rahastajaks on ei keegi muu kui vana rott Tönis Palts ise. Võimalik, et Tönis plekkis kinni ka prükakoristuskampaania - seks, et Rainerile nime teha ning teda vaikselt vanas režiimis pettund rahvale ette sööta. Mees ise on ju üsna tuduludun, vaikne ja tõsine, välimuselt viks ja viisakas, olemiselt väärikas. Ja sõnad kah õiged suus: siunab moekalt raha ja kapitalismi, arutleb, kas George Soros võiks olla õnnelik ja leiab (öigesti!), et ei ole (surematu tsitaat: "Ja kui sa nüüd mõtled, et seal püramiidi tipus olevad vennad ei ole õnnelikud, siis mis see uba on?"), kiidab ökot ja raputab endale Porschega sõitmise pärast tuhka pähe, räägib ligimesearmastusest ja sellest, et kogu Eesti võiks olla parlament. Pillub kriitikanooli ancien regime'i ehk vana režiimi pihta. Vot on üks õige eesti mees, üks õige kodanik!

Muide, Napoleon oli ka. Oli alguses kõikse suurem kodanik, aga niipea, kui sai tunda võimu hõrku maitset, unustas oma ideaalid kus seda ja teist ning kroonis end Prantsusmaa keisriks. Et siis niipalju kodanikuühiskonnast. Muide, ka Napoleon oli pisike mees ja tal olid pisikesed käed. Võimalik, et väikest kasvu meestel ongi selline kompleks, et nad tahavad iga hinna eest võimule pääseda, oma teiste puudujääkide kompenseerimiseks niiütelda. Võib mõista, miks Rainer just Porschega sõidab. See on ta peenisepikendus. Muide, selline "Teeme ära" mees oli ka Napoleon Bonaparte, ainult et tema kogus endale enne võimuletõusmist au ja kuulsust edukates sõjalistes kampaaniates. Kuna tänapäeva Euroopa kultuuriruumis ei ole enam kombeks vaenulikele välisriikidele sõdu kuulutada (kui oleks, siis ma pakun, et Rainer kuulutaks sõja Venemaale), siis Raineril ei jää üle muud kui koguda kuulsust võitluses prügi, lume, jääpurikate, räpaste peldikute ja muu sellisega. Kes siis ei armastaks meest, kes on valmis omaenese väikeste kätega sinu peldikupoti puhtaks küürima? Siin on ent väike konks. Too küürija ei tee seda mitte altruismist ja ligimesearmastusest, nagu ta Äripäeva klantsitud väljaandes väidab, vaid soovist oma edukatest kampaaniatest poliitilist profiiti lõigata. Algul kodanik inimeste armust, hiljem keiser jumala armust.

Aga häda on ses, et sellistel väikestel võimuahnetel, üsna sageli ka diktaatori kalduvustega tüüpidel (üks sarnane on ka Juhan Parts, kes muide samuti Tönis Paltsu protežee ning kannupoiss) on tavaliselt üks viga - nad on purulollid. Ehk siis nad on võimelised küll musklite värinal põõsastest autokumme välja vedima või sõjas vaenlasel kaela kahe korra käänama, aga kui nad hakkavad rääkima tõsistest asjadest, siis hakkab piinlik. Kuulakem, mis ütleb despot-in-the-making Nõlvak: "Õudne masendus on igal pool, majandus langeb... aga so what? Sõbrad on olulised, mitte Euribor, sõbrad ju nii lihtsalt ei kao".

So not, ütles ka Matti Nykänen ja ma ütlen, et kui talle ampull panna ja ta sporti tegema panna, siis annaks Mäkikotka-Mattist teha umbes samasuguse mõttetalgulise nagu Rainerist, kusjuures ma arvan, et ta oleks veel vaata et huvitavamadki mõtted.

Sellised tegelased on tegelikult jube ohtlikud, sest nad on küll väga tragid (kes poleks, kui rahad taga?), aga purulollid. Ja kuna nad on purulollid, siis neid on väga kerge juhtida ja juhendada. Nagu nüüd juhib seda purulolli prügikoristajat tema rahastaja, iga hinna eest uuesti võimule ihkav Tönis Palts.

Einoh, ärge pahandage, muidu on see spordihull prügikoristaja ju täitsa nummi. Muskel ilusti punnis, nagu ta igal võimalusel demonstreerib, lips sirgu, habe aetud ja triiksärk säravvalge. Oleks igati esinduslik turvamees. Või siis edukas aerutaja.

Aga kui kuulata ta juttu sellest, et parlamenti polegi vaja ja kogu Eesti elanikkond võiks olla parlament, siis ma arvan, et tema rahastajad ja Rainer Nõlvaku müüdi välja mõtlejad Palts ja Taal on natuke puusse pannud. Ühes Euroopa riiki kuuluvas riigis saab parlamendi laialisaatmisest rääkida kas mees, kes soovib saada türanniks, või mees, kes on oh-oh. Ehk siis üks kahest: kas Rainer Nõlvak on korsiklase kompleksiga võimuahne tõusik või lihtsalt oh-oh. Esimesel juhul toetavad Palts ja Taal tema ambitsioone ning teisel juhul kasutavad nad vaest totut lihtsalt kurjasti enda kasuks ära. Võimalik, et ta on segu mõlemast ehk siis võimuahne oh-oh, mis on eriti ohtlik.

Aga küllalt sest, mind huvitab hoopis, miks Rainer Nõlvak oma esimesest abikaasast lahku läks? Ja mis seisus on tema raha- ja armuasjad. Kus sööb, kus joob, kellega magab. Ja nii edasi. Saatke inffi, anonüümsus on tagatud!

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sa Irja võiks vahelduse mõttes oma lolli suu kinni hoida. Selge on see, et oma kesikute pundi ja võsapetsidega te Nõlvaku vastu ei saa.

Irja ütles ...

Aga vat ei pane.

Anonüümne ütles ...

Selge see, et kohvik on õigel teel. Inimesed, kes prügikoristusaktsioonil hoogsalt osalesid, ei küsinud kordagi, miks kogu rahvas on istutatud prügimaksunõela otsa, aga sellele lisaks peab veel kellegi eraomaniku maa pealt temale kuuluvat prahti ära korjama. Milleks? Seal pidi algusest peale ju midagi muud taga olema. Nüüd siis on selge, mis.
Aga huvitav, mis haigus see on, mis iga natukese aja tagant sunnib isiklikku parteid tegema - et jälle lolliks jääda? Või loodetakse hitlerit teha?

Anonüümne ütles ...

Tõesti väga narr tunne on, kui heade mõtete tagant hakkab paistma jällegi kellegi karvane käsi. Ma olin prügikorjamisest siiralt vaimustunud, isegi peale jamade tekkimist, (ikka juhtub) kui aga algasid ninnu-nännu jutud eri klantsikutes, siis hakkas asi kahtlaseks minema. Tänud!

villy ütles ...

Eino, teil seda huumorit ikka jagub!
PS päris hästi tunnen ka Henrik Aavikut, kes tunneb üht (isegi mitut) Haapsalu kutti, kes oli Erki Holmbergi klassivend. Erki Holmberg on aga presidendi kantselei siseosakonna juhataja! Mõelge, kuhu need niidid veel viia võivad!