Väljavõte Rainer Nõlvaku ühe äriprojekti, Docobo kodukalt.
Viimasel ajal kõvasti üles haibitud Rainer Nõlvak pole lähemal uurimisel kaugeltki selline ingel kui ta paistab.
Tõepoolest, veel 10 aastat tagasi oli Nõlvak edukas ärimees, kes oli maha müünud Microlinki hulgikaubanduse haru, teenides sadakond miljonit krooni ja sai tolle aja kohta väga rikkaks meheks. See oli hea teenistus pärast 4-5 aastat kestnud ponnistust. Võis jääda mulje, et kõik, mida ta puudutab, muutub kullaks. Nõlvak ja Microlinki teine asutaja Hanno Haamer tõusid noorte IT-poiste silmis ebajumala staatusesse. See oli aeg, mil kolmas iti-ala ebajumal oli Linnar Viik ja Eesti edendas oma Tiigrihüppe programmi.
Nõlvak asus, raha taskud täis, hoogsalt investeerima tol ajal perspektiivsena paistnud harudesse nagu biotehnoloogia ja meditsiin. Pidi ju Eestist tol ajal saama maailma juhtiv biotehnoloogiamaa, kus asuti inimestelt kampaania korras verd võtma, et siis uurida DNAd ja hakata selle info põhjal uusi ravimeid tootma. Suurte lootustega loodi riigi kaasabil firma EGeen, mis pidi hakkama tegelema ravimiuuringutega ja osalema uue põlvkonna ravimite loomisel. Nõlvak asutas firma Curonia Researh, mis omakorda investeeris mitmetesse projektidesse, nagu vähiravimitega tegelev Celecure ja firmasse Docobo, mis arendab koduse arstliku jälgimise süsteemi doc@home.
Ent nii nagu kogu Eesti biotehnoloogiatööstust tabas ühel hetkel kollaps (miks ja kuidas, sellest ilmselt alles tulevad põhjalikumad uurimused), nii on kidunud ka Nõlvaku projektid. Aega on läinud juba kümmekond aastat, ent mingeid tulemusi pole. Ja võib arvata, et ka rahake on otsas. Kuigi nii Eesti riik kui Euroopa Liit on investeerinud Nõlvaku äridesse kümneid miljoneid kroone. Kui perspektiiv paistis veel 5 aastat tagasi äge, nagu kirjutas Äripäev, on tänane seis selline, et raha on kogu aeg puudu. Viimastel hinnangutel vajab 40 miljonit krooni ainuüksi koduse jälgimise süsteem. Ja võib arvata, et praeguses majanduslikus olukorras seda raha kuskilt ei tule. Vähemalt turult mitte. Veel viis aastat tagasi räägiti, et doc@home projektist kujuneb Eesti innovatsiooni edulugu, Eesti nokia.
Firma Celecure pidi jutu järgi juba 2006-2007 valmis saama uue põlvkonna vähiravimi, selleks andis EAS Nõlvaku firmale 2003. aastal 11,4 miljonit krooni laenu ja 5,7 miljonit krooni toetust. Praegu on aasta 2009 ja mingist ravimist pole veel midagi kuulda olnud.
Ja siis pole ime, et Nõlvak küünitab kätt maksumaksja rahade poole, ilmselt lootuses päästa oma äriprojekte. Või siis päästa iseennast EASi ja pankade nõuete eest.
6 kommentaari:
Have patience, my friend, have patience! Kõik siin ilmas ei tule kohe, elik 5 a perspektiivis kätte. Mõni hea asi vajab küpsemiseks aastakümneid.
Meanwhile, võiksid taltsutada oma ebatervet huvi võõraste rahakottide sisu suhtes!
sellepärast on eesti majandus ja terve riik kaputt ehk pees, et meil on omad siseringi pühajumalad kes saavad toetusi, abirahasid ning osalevad mingite üleshelbitud programmide ehk rahakantimise skeemide elluviijatena. ja mitte kunagi ei ole summad väiksemad kui 4-6 mlj. teate miks? sest see on just selline optimaalne rahahulk, mida jagub ääriveeri jagamiseks ninameeste vahel. mingi prügiosa eest tehakse projektile muidugi ka virtuaalne nägu ja promotakse siis seda kui imelooma. kui eesti tahab areneda ja luua tegelikke uusi väärtusi, siis tuleks investeerida just noorte ja nutikate algatustesse, ideedesse ja ettevõtmistesse optimaalsete summade näol mingi 200-300 tuhat. ja uskuge, sünnivad tulevikus imed!
Ja hullult fanaatilise pilguga mees, ma lausa kardan.Ärge valige poliitikasse, head sellised ei too.
Kui sa oled pangale miljoni võlgu, on see sinu probleem.
Kui sa oled pangale võlgu sada miljonit, on see juba panga probleem.
Esimene anonüümne:
1) Tänapäeva maailmas on 5 aastat terve igavik!
2) Tegu pole poisi erarahakotiga, mille vastu huvi tuntakse!
kui sa kedagi sitaga loopima asud, katsu kuidagi konkreetsem olla. Kas sa tead kui palju on Nõlvak oma raha projektidesse paigutanud ja kui palju nö maksumaksjalt?
Kas sa arvad, et näit. vähiravim peaks nüüd kohe paari aastaga avastatama, olgugi, et terve maailm seda pikalt püüab?
Kõva arvustaja oled küll, endal ainuke ärimõte see õnnetu Tartu maja ja kohvik, millest mitte sittagi välja ei tunud. Õige on see, kes midagi ei oska see õpetab.
Postita kommentaar