pühapäev, 8. märts 2009
Tallinna trooninõudlejad - ülbe bitch ja salakaval võmm
Keit Pentus (vasem kujutis, keskel, Delfi veebist) ja Jüri Pihl (Delfi veebist).
Võimuvõitlus on alanud. Tallinna trooninõudlejad on end tutvustanud. Ülbe bitch Keit Pentus ja salakaval võmm Jüri Pihl. On nad aga ka tõsiseltvõetavad?
Vaadakem.
Keit Pentus - power couple'i Pentus-Rosimannus kenam pool, välimuselt väljapaistmatu ning sisemiselt tühi, ühtegi mõjukat arvamust avaldanud ei ole, ent tal on siiski õnnestunud end otsustavate meeste ligidale pressida. Tõi Tartust Tallinna lihtsa maapoisi Andruse, kellest tegi peaministri, kindlustades sellega oma mõjuvõimu veelgi. Sõi otsustavate meeste ligidalt välja kõik vähegi konkurentsipakkuvad naised, nt Signe Kivi, Kristiina Ojuland, Anna-Maria Galojan, Maret Maripuu. Ainult et kui neis oli vähemasti mingil määral sisu, siis Pentuses pole seda üldse, mitte kriipsuvõrdki. Tegu on puhtakujulise karjeristi, omalaadse Becky Sharp'iga, kelle häda on selles, et tema ambitsioonid on suuremad kui see on talle ja ta parteile kasulik.
Ehk siis Reformierakond teeb Pentust linnapeakandidaadiks esitades valusa vea. Oi, kui valusa vea, mida kahetseb pärast kibedalt. Asi pole selles, et ta on naine. Targale naisele antakse meelsasti hääli, sest naised on üldiselt soojemad ja empaatiavõimelisemad kui mehed. Keidu häda on ses, et ta on rumal, edev ja tühine. Ja ainus, milles ta hiilgab, on tagatubade intriigid. Sellist naist ei vali inimesed iialgi linnapeaks. Hämmastav tegelikult, et Reformierakond sellega arvestada ei oska, aga ju on siis Keit erakonnas sedavõrd tähtsal positsioonil, et talle lihtsalt ei saa ära öelda, isegi kui tahaks.
Jüri Pihl - powercouple'i Pihl-Lepp tugevam pool, endine miilits, KGB- ja KAPO-tuus. Igal ajal tähtsal kohal. Maailmavaateta. Kust tuul, sealt meel. Ütleb, et tema moto on "Inimene eelkõige!", samas organiseeris igasuguste südametunnistuse piinadeta inimeste massilist peksmist, hirmutamist ja alandamist Pronksiööl ja pärast seda. On õppinud võimule pääsemise nimel isegi naeratama. Teab palju ja on seepärast ohtlik. Aga häda nagu Keidulgi ses, et on rumal, pole avaldanud ainsatki mõjukat arvamust. Kuiv ametnik nagu Juhan Parts, kes lubas samuti igasugustele "susserdamistele" lõpu teha. Esindab niisiis "uut poliitikat", aga veel väiksema ajukapasiteediga.
Sotsid teevad teda erakonna esimeheks ja linnapea kandidaadiks esitades sama valusa vea nagu Reformierakond Pentust esitades. Asi pole selles, et ta on võmm. On ka tarku võmme, aga riik ei saa oma kriitikutesse suhtuda nagu võmm kurjategijasse. Riik peab oma kriitikud kutsuma ümarlaulale. Pihl, kes on aga kogu elu käeraudade ja kumminuiade maailmas elanud, lihtsalt ei oska sedasi. Tema maailmanägemine on must-valge ning tal puudub analüüsioskus. Ta on küll mingil määral õppinud ära rahvamehe imiteerimise, aga see kukub tal ikka niivõrd puiselt ja kohmakalt välja, et valijat sellega ära petta ei õnnestu. Sotsid veel kiruvad end, et ei valinud esimeheks ja linnapeakandidaadiks Katrin Saksa.
Mark my words.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Irja maailmapilt on kirju nagu 5-aastasel lapsel. Kas juba ei saa küll Notšnoi dozoori kiitmisest? Kas oleks pidanud siis laksma venelastel politseid peksta või, duura baaba?
kuna täna on 8.03 siis minu hääl läheb keidule.pihl mitte ei naerata vaid naerab ja kihistab kogu aeg ja kui ei naera siis hoiab naeru tagasi.põhjus võib olla liiga suur teadmiste hulk ümbritsevate isikute kohta,kui sa ise nii palju ja nii detailselt teise inimese asju teaks sa naeraks kah.
millest te järeldate, et keidus pole sisu ja ta on tühine?
kas sellest, et ta ei ole paljalt poseerinud?
Pihl saab peaministriks!
Postita kommentaar