laupäev, 7. märts 2009

Üks põnev lõik Mall Kaevatsi 4 aasta tagusest intervjuust Ekspressile


Väljavõte Ekspressi veebist.

Aga võibolla ei peagi uurijad eriti palju teadma sfääridest, mida nad uurivad, vaid vastupidi – kultuuri- ja teadusinimesed ja teised peavad politseitöö reeglite peensused selgeks õppima?

Sel juhul ma pean küsima, et mis riigis me elame. Kas tõesti…

Politseiriigis? Muide versioon, mille lubasin välja pakkuda. Üks Ekspressi kangelane, ärimees, tal tekkis maksuametiga probleem. Ärimehena üritas ta probleemile kiiret ja soodsat lahendust leida. Kapole jõudis info, et mees on valmis altkäemaksu pakkuma. Ja mida Kapo tegi – selle asemel, et kutsuda mees välja ja soovitada see jama ära lõpetada, palgati provokaator ja tõmmati mees konksu otsa. Ka teile oleks ju võinud selgitada, et teie osavõtt abikaasa tööandjale raha eraldamisest on riigi mainele ohtlik, ja paluda, et te selle lõpetaks. On ju Kapo kohustuste hulgas kuritegude ärahoidmine. Et seda ei tehtud, paneb mind mõtlema, et neil on lihtsalt vaja linnukesi, kriminaalasju, süüdimõistmisi. Nii väga vaja, et tehakse süüdimõistmise nimel mida iganes.

Võib nii olla küll. Sest ma kujutan ette, et uurija uurib ja mingil hetkel saab aru, et ei ole kuritegu. Ja lõpetab uurimise ära. Aga siin hoopis vastupidi. Mind üllatas väga, et kui prokurör lõpuks leidis, et siin ei ole kuritegu, siis ikkagi jätkati väärteomenetlust, et ikka jõuda ettenähtud tulemuseni, süü tõendamiseni, mingigi karistuseni. Muide, uurija kahtlustas mind isegi selles, et ma olen kõigile tunnistajatele sõnad suhu pannud, neid informeerinud, milles asi. Uurija imestas ja kordas kõigile, et nad räägivad üht ja sama juttu. Minu meelest tähendab see, et kõik räägivad tõtt, aga uurija arvates olime lihtsalt kokku leppinud…

Nüüd, kus kohus teile määratud trahvi tühistas, on Kapo teie ees vabandanud?

Ei, vabandatud küll ei ole.

Kas edasikaebamist kardate?

Ei karda. Ma pole enam noor, mul ei ole enam nii, et kõik on alles ees. Tõsi küll, juristid on mulle rääkinud, et las Kapo kaebab edasi. Et sellesarnast pretsedenti oleks vaja. Aga mina ei tahaks see pretsedent olla.

Mis järelduse loost teete?

Ma olen maailma alati positiivselt ja helgelt näinud. Selle looga kaotasin paraku nii mõnegi illusiooni. Õppisin muidugi ka palju, kasvõi seda, et elu on hoopis keerulisem ja ebaõiglasem, kui ma olin seni arvanud.

Inno;
Mis on huvitav, et Kapol on vaja iga hinna eest "linnukesi". Ilmselt on tegemist mingi kompleksiga, alaväärsusega, mis tekkinud varasematest negatiivsetest kogemustest, näiteks sellest, kus Kapol oli salvestus selle kohta, kuidas Monika Mägi andis kohtunikule altkäemaksu, aga seda ei suudetud ikkagi kohtus piisavalt ära tõestada. Nüüd on siis meetodid muutunud, masinavärk käima pandud, ja paraku nõnda, et süüdi tembeldatakse ka need, kes süüdi pole. Ja kui kohus hiljem inimesele õiguse annab, pole sellest enam abi, sest tema elu on täiesti läbi.

Tõesti, pigem olgu edasi vana süsteem, kus mõni kaabakas jäi karistuseta, kui et vintsutatakse "igaks juhuks" ridamisi täiesti süütuid inimesi.

Kommentaare ei ole: