Intervjuu Dmitri Linteriga, III osa: Eesti tulevik on "huvitav"

Intervjuu Dmitri Linteriga juutuubis, III osa, vaatamiseks kliki siia!

Jätkub intervjuu pronksiöö ühe nn ninamehe Dmitri Linteriga. Jutt kulgeb teemal, kas Öine Vahtkond saab ELilt toetust. Linter räägib, et Euroopaga pole mingeid probleeme. Ainult Lätiga on probleemid, aga Läti põeb sama "haigust", mis Eesti, kus asju üritatakse jõumeetoditega lahendada. Eesti ja Läti on nagu kaks küla. Linter räägib, et Eesti võib uhkust tunda kultuuri üle, on Gustav Ernesaks, Linter ise on Ernesaksa käe all koorilaulmist õppinud, aga sellest ei piisa. Ta räägib, et temal on tee, mida mööda ta peab minema, on eesmärgid. Tema sõnul pole see tema probleem, kui temal ja teistel tema kaasmõtlejatel takistatakse tegutsemist. Ta ütleb, et ainus võimalus mõjutamiseks on avalikult rääkida ohtudest. Kui Eesti ühiskond ei kuula, siis pole midagi teha.
-Aga kuidas sa näed Eesti tulevikku?
-Tuleb huvitav tulevik. Aga täpselt milline, ei oska öelda, kõik sõltub sellest, kes juhib. Millisena ma ise tahaksin näha? Ma tahaksin näha Eestit, mis omab sõbralikke suhteid Venemaaga, kus inimestel on võimalik rääkida selles keeles, milles nad tahavad. Aga praegu on Eesti klammerdunud anglo-saksi kultuuri külge, mistõttu ei näe suhete paranemist eestlaste ja venelaste vahel. Linter räägib, et suhete parandamiseks tuleks seadusega tagada vene vähemusele õigused. Tema sõnul on Pronssõdur alles väike asi, olukorras muutmiseks oleks vaja suuremat raputust. Kannatus on juba katkenud. Piir on ületatud, see ületati aprillis 2007. aastal. Praegu tunevad need inimesed end juba võõrana. Pole isegi selge, milline põhiseadus kehtib, kuna ükski põhiseadus pole varasemat tühistanud. Nii et elatakse osaliselt endiselt nõuka-aegse põhiseaduse järgi. Linter jätkab, et Eesti puhul ei saa vabariigi jätkumisest rääkida, kuna 1991. aastal loodi täiesti uus riik, mis ei võtnud üle seda põhiseadust, mis kehtis kuni 1940. aastani. Vana põhiseaduse järgi oleks neil inimestel hääleõigus, kel seda praegu pole. Seetõttu räägime täiesti uuest riigist, kus osal elanikkonnast on õigused olulisel määral piiratud.
-Aga miks on vene elanikkond seni olnud nii rahulik?
-Aga ta jääbki rahulikuks. Kas selleks on vaja lärmi teha?
-Aga selline asi nagu vene mäss?
-Praegu vene mässu juba enam ei tule. Ei tule sellist, mida Eesti võimud ilmselt sooviks, et tekitada vaenlase kuju. Tuleb lihtsalt nii, et kõik, vot nii tuleb.
-Tuleb plahvatus?
-Plahvatus tähendab emotsioone. Aga seda pole, inimesed on juba otsustanud. Saage aru. Iga inimene on enda sees otsuse teinud. Küsimus on ainult sobivas momendis. Mitte mingid tankid ega NATO lennukid ei aita. Kui ei muudeta väärtuste süsteemi ja ei looda koostöö kontseptsiooni, ma ei usu, et see riik sellisel kujul jätkab. Võib olla 5-7 aastat veab veel välja.
-Aga on inimesi nagu Anna Levandi, kes räägib, et tal on häbi.
-Noja, jumal temaga.
-Aga kas selliseid venelasi on Eestis palju?
-Jumal tänatud, et nad on olemas. On, ja mis siis? Kuidas see mõjutab minu arvamust, kuidagi ei mõjuta. Neil on oma tee, minul on oma. On veel Ivan Makarov, kellel oli häbi. On veel palju selliseid. Ma ainult ei näe neid Venemaa ega Euroopa ruumis. Neid ei teata. Kes nad sellised on? Jaa, eestlased teavad neid. Aga kes on nad venelaste jaoks, nad on tühi koht. Kiresid natuke, ja ongi kõik. Miks ma peaks oma elu võrdlema Levandi või Makaroviga?
-Aga kas oled küsinud neilt, miks neil on häbi?
-Mul on sellest ükskõik. See on nende arvamus. See on nende probleem, et neil on häbi, miks ma peaks selle pärast muretsema? Mul ei jätku iga sellise jaoks aega, et reageerida nende öeldule. See on nende elu, las ise ajavad oma asju. Lasteaed, las teevad mis tahavad.
-Praegu on eestlaste ja valitsuse seisukoht selline, et kui pole rahul, tõmmake uttu. Mis sa sellest arvad?
-Normaalne suhtumine. Ma juba alguses rääkisin, vastasin sellele. Debiilid, noh, sellised on siis suhtlemise maneerid. Kuidas nendega siis suhteid luua. Nagu venelased ütlevad, keri ise... Mul on ükskõik, nad võivad seal mida iganes otsustada, see on nende asi, nad võivad seal Kapot ässitada, et meid kimbutada. Meie elu muudab see küll raskemaks, näiteks ei saa vabalt Soome sõita. Soomlased juba ütlesid, et neil on villand sellest jandist Balti riikides. Brüsselis öeldi otse, et neil on raske oma tegevusi Eestis arendada, kuna eestlaste kogu aur läheb Öise Vahtkonnaga tegelemise peale. Asjasse sekkuvad juba Beneluxi maade õiguskaitseorganid. Pole midagi öelda, küla on küla. Merkel juba ütles, et mis raha, millest te räägite. See on alles algus.