Üllatus-üllatus: Liis Haaveli vanemad asusid lõpuks tütart kaitsma

Liis Haaveli vanemad, tuntud Kuressaare reformierakondlastest arstidepaar Varje ja Hannes Haavel asusid lõpuks oma tütre kaitsele. Paistab, et tunneli lõpus hakkab valgus paistma. Seni aitasid Liisi vanemad, vastupidi, oma tütart kottida, mis on küllalt arusaamatu. Aga ilmselt ärkas neilgi lõpuks südametunnistus. Sest tõesti, tahaks loota, et nende tegevus on siiras, mitte mingi valimiste-eelne mäng.

Siin on Liisi vanemate pöördumine:

Lugupeetud Justiitsminister Rein Lang

Lugupeetud Harju Maakohtu esimees Helve Särgava

Pöördume Teie poole seoses meie tütre, Liis Haaveli, isikokood 47905020040, läbiviidava kohtutegevusega. Leiame, et Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak on oma ametiülesannete täitmisel käitunud ebaeetiliselt ja rikkunud andmekaitse seadust. Eesti Vabariigi põhiseadus tagab kõigile oma riigi kodanikele võrdsed inimõigused ning õiglase kohtumõistmise. Oleme kindlalt seda meelt, et meedia surve ei peaks mõjutama kohtuniku ja kohtu tegevust. Kahjuks antud juhul elus kogenud persoonidena tajume, et meie tütre kohtumõistmist on negatiivselt mõjutanud ajaleht Eesti Ekspress ja telekanal Kanal-2. Lapsevanematena ei soovi me kuidagi takistada kohtu tegevust õiglases kohtumõistmises, kuid antud juhul 30 aastat tegutsevate arstidena tunneme kohtunik Liina Pohlaku tegevuses nii inimõiguste rikkumist kui ka ametieetika reeglite eiramist.

Meie tütar, Liis Haavel, kuulutati tagaotsitavaks märts, 2008. vaatamata sellele, et vahetult enne seda otsust olid esitatud Harju Maakohtule arstitõendid lapse Oskar Loidi ja enda, Liis Haaveli viirusinfektsiooni haigestumise kohta. Liis Haavel vahistati ja jäeti kaheks kuuks eeluurimisvanglasse. Vahistamisel koos elukaaslasega ei arvestatud, kelle hoolde jääb Liis Haaveli 3-aastane poeg Oskar Loit? Vanavanematena olime mures oma lapselapse saatuse pärast, kuna teadet tema asukoha kohta oli raske tuvastada. Pöördusime esiteks Harju Maakohtu poole – maakohtu sekretär teatas sarkastiliselt, et kui mõlemad vanemad on vahistatud siis tuleks lapselast otsida mõnest lastekodust. Lootusetus olukorras pöördusime oma küsimusega lapselapse kohta Tallinna Vangla juhtkonna poole. Saime vangla juhtkonnalt vabanduskirja antud ebameeldiva olukorra tekitamises ning soovituse pöörduda edasi oma küsimusega Liis Haaveli elukohajärgse lastekaitse spetsialisti poole.Kummaline oli selles situatsioonis see, et vahistamisele järgnevalt ei suudetud vanavanemaid teavitada lapselapse edasisest saatusest. Ligi nädal aega kestnud sihikindlate otsingute tulemusena leidsime lõpuks ka oma lapselapse Oskari Iru sotsiaalkorterist, Vello Loidi ema juurest.

Kuulutades tagaotsitavateks mõlemad Oskar Loidi lapsevanemad ei hoolinud kohtunik kordagi vanemateta jäänud lapse, Oskar Loidi edasisest saatusest. Kohtunik nägi igas kohtule esitatud arstitõendis vaid “trikitamist”(Liina Pohlaku väljend), arvestamata asjaolu, et Liis Haavel põeb lapsepõlvest alates I tüübi diabeeti, mis sageli ei ole kompenseeritud.

Lisaks on igale kohtuistungile eelnevalt elavnenud ajalehe Eesti Ekspress ajakirjanik Madis Jürgeniga eesotsas ja telekanal Kanal-2 poolt kohtuistungi kajastamine meedias. Nendes meediakanalites kajastatud delikaatne informatsioon on tulnud Harju Maakohtust ja see on otsene andmekaitse seaduse rikkumine (uurimisaluse tervislik seisund ja delikaatsed isikuandmed). Kõrvalseisjatena tajume, et kohtunik Liina Pohlak on väga mõjutatud meediast ja püüab oma istungeid alati meediaga kooskõlastada. Me ei ole küll pahatahtlikud, kuid jääb mulje, et meedia kompenseerib kohtuniku agarust nendega koostööd teha (loodame, et sisejuurdlus lahendab probleemid).

Järjekordse negatiivese üllatuse tulemusena saime teate kohtunik Liina Pohlaku otsusest kuulutada välja kohtuistung 30.03.2009. Kohtule esitatud arstitõenditest lähtuvalt pidi kohtunik teadma, et Liis Haaveli kolmanda sünnituse tähtaeg on 12.04.2009. Kas kohtunik ei oleks võinud arvestada inimese ja naisena, et lapseootel naisterahval on ehk raske ilmuda vahetult enne oma sünnituse tähtaega kohtuistungile?

Kohtunik oleks võinud huvituda ka eelnevatest Liis Haaveli sünnituslugudest:
15.03.2004. kaotas Liis Haavel vägivaldse kohtlemise tulemusena lapse, keisrilõige tehti surnud lapsele.
12.01.2005. tehti teine keisrilõige, laps viibis ühe kuu intensiivravis ja oli enneaegne.
12.03.2009. sündis Liis Haaveli kolmas laps keisrilõike abil enneagsena. Enneaega sünnituse tingisid ema I tüübi diabeet ja lapse riskiseisund. Käesoleval ajal viibib vastsündinu haiglaravil peale reanimatsiooni. Sündinud laps vajab ligi 1 kuu spetsiaalset toetust ja haiglaravi.
Kogu selle loo põhjal tekib küsimus, kas sündinud laps ei vääri oma ema hoolitsust ja rinnapiima? Kas see ei ole lapse suhtes inimõiguste rikkumine?
Kas Eesti Vabariigi kohus ei võiks oodata äsja läbi keisrilõike sünnitanud ema ja vastsündinud lapse kosumist enne ema üle kohtumõistmist?
Liis Haavel ei ole kedagi tapnud ega ähvardanud!

Kui jälgida tsiviliseeritud maailma sünnitusjärgset toetusravi – siis peaks 2 kuud detailselt jälgima lapse arengut ning koordineerima ravi. Järelikult peaks Liis Haavel kohtu poolt rahu saama.
Puhkuse ja rahu vajadust naisele sellel perioodil väljendab ju ka riigi poolt rasedale naisele võimaldatud rasedus- ja sünnituspuhkus mida võimaldatkse 70 päeva enne ja 70 päeva peale sünnitust.

Täna hommikul, 27.03.2009. vastas kohtunik Liina Pohlak Liis Haaveli palvele kohtuistung edasi lükata väitega: “Tulgu siis koos lapsega kohtusse”.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kohtunik Liina Pohlak taandada Liis Haaveli kohtuasjast.

Pöördume seoses selle probleemiga ka õiguskantsleri poole.


Lugupidamisega

Varje ja Hannes Haavel
Kauba 19
Kuressaare 93 812
hannes.haavel@tt.ee
27.03.2009.