Väljavõte Postimehe veebist.
Nii nagu kehtib üksikisiku tasandil põhimõte, et kui oma peaga enam mõelda ei suuda, kui usaldatakse ainult teisi, siis lõpuks langetakse täielikku sõltuvusse teistest, nii kehtib see ka laiemalt, riikide puhul. Näiteks on tänane Postimees tsiteerinud endise riigikontrolöri Karl Soonpää päevikut, kus siis viimane kirjeldab sündmusi Eestis aastail 1939-1940.
Tsiteerin: "Selter teatab, et tema rääkinud Saksa saadikuga Tallinnas, see polevat asjust midagi teadnud ega annud nõu vastu ajada. Laidoner ütleb, et Saksa sõjaväeline esindaja, kes 110 protsenti meie sõber, olevat ütelnud, et tema arvates ei jäävat meil muud üle, kui Venele järele anda. Eenpalu küsib ülemjuhatajalt, kas suudame endid relvadega kaitsta. Viimane ütleb, et maal suudaksime teatav aeg eduga sõdida, aga õhus oleksime kaitseta. President, ülemjuhataja, peaminister ja välisminister olevat omavahel eelmisel ööl nõu pidanud ja tulnud otsusele, et tuleb venelastega leping sõlmida."
Kõigepealt, Eesti riigi müüsid venelasele maha järgmised isikud: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) ja Karl Selter.
Ja mis oluline, baaside lepingu soovitas eestlasel venelasega sõlmida SAKSLANE. Suur sõber, eksole! Kohe 110 protsenti! Sakslane, kes oli enne venelasega diili (MRP) teinud, reetis eestlase. Julmalt. Ja külmalt, nagu sakslasele kombeks. Nii nagu sakslane 800 aastat tagasi tükkhaaval eestlaste alad endale allutas, mängides ühtesid eestlaste hõime teiste vastu välja. Nagu need asjad käivad. Ja eestlane jäi jälle sakslast uskuma (lootis ehk isegi meelehead), ning kaotas kõik. Nii juhtub, kui oma peaga ei mõtle. Kui teha nii, nagu teised ütlevad, Albikära Antsu kombel. Kui enam ise ei mõtle, siis kaotad ka õiguse iseolemisele.
Samalaadne juhtum oli ka Lihula samba mahavõtmine. Kus Juhan Parts, suu m-i täis nagu tal tavaliselt on, rääkis sellest, kuidas teised soovitasid samba maha võtta. Kuuldavasti oli see olnud USA suusaadik Jüri Luik, kes oli omakorda saanud "juhtnööre" toonaselt USA valitsuselt. Ja siis läks Parts ja saatis eriüksused ning pisargaasi ja kumminuiad oma rahva vastu. Kes olid samba püstitanud just tänutäheks ja mälestuseks sellele vaprusele, mis hoidis ka sügaval nõuka-ajal alles lootust Eesti iseseisvusele. Kas saab veel suuremat reetmist olla, kui tegi seda toonane peaminister Juhan Parts?! Mingite välismaalaste soovitusel hävitada oma rahvast. Nagu tegi seda ka Konstantin Päts. Ja see Juhan Parts juhib Eesti riiki ka praegu, äsja sai veel võimu juurde. Ma kujutan ette, et kui mõni välismaalane soovitab, oleks Parts nõus ka oma riigi koos täiega maha müüma. Et vaid kellelegi teisele meele järgi olla. Nagu koer.
Või kuidas aatemehena tuntud Mart Laar käis Gruusiat "abistamas". Koos europarlamenti pürgiva Indrek Tarandiga. Kas nad tegid seda omal algatusel? Ajal kui Eesti riik oli ise kriisi lävel, suures hädas ja vajas kohest otsustavat mõtlemist ja tegutsemist. Nalja teete! Suured "sõbrad" USAst kutsusid, andsid Laarile eelnevalt ka mingi auraha, turgutasid tema edevust, ja siis kutsusid Gruusiasse. Eestlane määris oma käed verega ja rikkus suhted Venemaaga lõplikult, ameeriklane jäi puhtaks poisiks (miks ei näinud me Gruusias USA presidenti, ahh, suurt sõpra?!), sai oma huvid rahuldatud ning venelasega edaspidigi soodsaid diile teha, koos kala püüda. Ja mis välistab, et seda praegust Gruusia hullu lendurit ei kasuta ära mõlemad, nii USA kui Venemaa, nii nagu kasutasid Eesti toonast hullu lendurit Kostja Pätsi ära Saksamaa ja Venemaa koos, et oma ekspansionistlikke ambitsioone rahuldada. Sest, lõppeks, on nii Venemaa kui USA mõlemad huvitatud Euroopa Liidu kontrollimisest. Ja ühine huvi liidab. Ja mingi Eesti riik ja rahvas (või siis Gruusia oma) ohvriks tuua pole neile mingi probleem. See on elu. Selline "jaga ja valitse" stiilis välispoliitika on vana juba aastatuhandeid. Ja selleks kasutatakse ära just kohapealseid koeri, kes on nõus igast asendist teiste perset lakkuma, nagu seda on teinud Mart Laar (häbi talle!) ja Indrek Tarand (häbi talle ka!). Kes kunagi seisid vaba Eesti riigi eest, nii nagu algul ka Kostja Päts, ent kes on oma aated unustanud, õigem oleks öelda, et maha müünud. Sandikopikate eest.
See kohvik siin on võtnud oma väikseks missiooniks hoida alal iseseisvat mõtlemist. Ning seda jõudumööda arendada. Sest kohvik leiab, et niikaua, kui Eestis püsib iseseisev mõtlemine, ei kao ka riikline iseolemine päriselt mitte kui kuhugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar