Inno majanduskommentaar: kriisi põhi on käes siis, kui viimasest kärpest on möödas 1 aasta

Pildil Inno reisilaeval Superstar.

Viimasel ajal on, peamiselt poliitikute, aga ka mõnede ettevõtjate suust olnud võimalik kuulda kommentaare stiilis, et kriisi põhi on käes või siis et kõige hullem on möödas. See on puhas lora! Ajal, kui valitsus kavandab üha uusi ja uusi kärpeid, mis toovad omakorda ahelreaktsioonina kaasa kärped igal pool mujal, ei saa rääkida mingist kriisi põhjast, veel vähem sellest, et midagi on möödas.

KÕIK ON ALLES EES, sõbrad. Kärbete mõju hakkab alles nüüd jõudma majandusse. Mis siis tähendab seda, et väheneb tarbimine, mis omakorda tähendab lööki esialgu kaubandusele ja edasi muudele sektoritele, näiteks teenindusele. Ja ei aita siin ka Äripäeva üleskutse rohkem tarbida. Kui ikka riik ei tarbi, vaid hoopis kärbib, ja tegemist on miljardite kroonide ulatuses kärbetega, siis võivad inimesed end nahast välja tarbida, sellest ei muutu suurt midagi. Ja polegi millegi eest tarbida, kui sissetulekuid muudkui kärbitakse. Teatud kulud nagu toiduraha, laenud ja liisingud jäävad ju samaks. Mistõttu jääb ülemääraseks, ekstra tarbimiseks üha vähem järgi. Pigem on probleem, kuidas laene ja liisinguid tasuda, omale toitu osta. Ettevõtete pankrottidele järgneb peagi eraisikute pankrotilaine, esimesed nö pääsukesed nagu Guido Sammelselg või Toomas Rüütmann või Vahur Nurm tänasest Äripäevast on juba nähtaval.

Nii et, sõbrad, möödas pole siin midagi ja põhjast ei saa rääkida enne, kui viimasest kärpest on möödas vähemalt aasta. Siis võib öelda, et majandus on saavutanud teatud tasakaalupunkti.

Ja eks see on tulevaste põlvede otsustada, kas rahva poolt valitud valitsus talitas siin rahva jaoks parimates huvides (mitte aga suurte ettevõtjatest laenuvõtjate, näiteks Neinar Seli huvides). Sest on päevselge, et üleilmse kriisi puhkedes ja olukorras, kus mitmed naaberriigid alandasid valuuta kurssi hoobilt 15-50% protsenti, on ka eesti krooni reaalne kurss kukkunud. Valitsusel oli sellises olukorras kaks võimalust, kas valida kiire ja lihtne tee: kohendada kurssi (raiuda koera saba) ühe hoobiga; või siis valida pikk ja raske tee: läbi järk-järguliste kärbete raiuda koera saba jupphaaval. Kuna valitsus otsustas kramplikult kinni hoida valuutakomitee süsteemi varem kehtestatud krooni vahetuskursist, siis on käivitunud pikem ja raskem teekond: krooni kursi alandamine läbi deflatsiooni. Mida võib võrrelda perseaugu kaudu nina nuuskamisega. Pikaajalise ja sügava deflatsiooni kohta mul kogemus puudub, aga majandusteadlased peavad seda varasemate kogemuste põhjal majandusele väga ohtlikuks ja raskeks katsumuseks. Seda eriti psühholoogiliselt, sest ühiskonnas tekib väga suure depressiooni olukord, kus majandus tõmbub kokku (palgad ja sissetulekud vähenevad) teadmata aja jooksul. Inimese ja kogu looduse loomulik liikumissuund on edasi, mitte tagasi. Isegi looduskatastroofid on enamasti lühiajalised. Tsunami ei ujuta üht piirkonda nädalaid, või isegi aastaid. Ta käib korra üle, ohvrid loetakse kokku ja elu läheb jälle edasi. Praegune olukord Eestis on aga nagu teadmata ajaks randa uhuv tsunami. Aga ju siis on valitsuse palgal spetsialistid, kes suudavad sellega toime tulla, jõgesid teistpidi tööle panna ja muid sääraseid trikke korda saata. Või ok, sellega ehk pole raske toime tulla, kui sul on käes võim, selle võimu abil võib mägesid liigutada ja püramiide püstitada, aga ütleme siis, et valitsuse spetsialistid suudavad ka tagajärgede eest hoolitseda. Praegu tundub küll nii, et valitsus käitub oma rahvaga laastatud maa põhimõttel. Peaasi, et saaks oma enda ja oma kamraadide nahk päästetud. Eks aeg näitab, kas nende nahk ka tegelikult päästetud saab.