Sõltumatu meediakuningas on surnud!

Le roi est mort, vive le roi! The King is Dead, Long Live the King!

Nüüd, kus meie kunagine meediakuningas on asunud teenima kirjanikele ja ajakirjanikele ettekirjutusi tegeva Andmekaitseinspektsiooni huve ning kaitsma presidenti ja teisi riiklikke institutsioone*, on aeg pühalikult kuulutada: Eesti Ekspress, Eesti meediataeva kuningas, on surnud. Le roi est mort.

Aga pisarad pühkida, meie oleme siin, et jääda. Et võtta endale sõltumatu ajakirjanduse raske roll. Seega, vive le roi! Elagu kuningas!

*Vanity Fair'i, Ameerika vaba ajakirjanduse lipulaeva peatoimetaja Craydon Carter, käitub sootuks vastupidiselt: ta kritiseeris absoluutselt igas oma möödunud aasta juhtkirjas Ameerika Ühendriikide presidenti George W Bushi, nimetades teda kordi karmimate väljenditega kui meie Eesti presidenti Toomas-Hendrik Ilvest.

Vaba ja sõltumatu ajakirjanduse ülesanne ongi halastamatult tugevate turjal tantsida, neile vähimagi eksimuse pärast nuuti anda, ning kaitsta nõrku, keda süsteem jalge alla tallab. Seepärast olemegi kaitsnud kõmuajakirjanduse ohvreid, Pronksöö nelikut (kes nüüd Ringkonnakohtust õiguse said), Öise Vahtkonna liikmeid, Reformierakonna tagakiusamise alla sattunud Kadri Kiilast (kes nüüd Riigikohtust õiguse sai), politseivägivalla all kannatanud pensionäri Ants Heina ja vabadusvõitleja Vello Väärtnõud, paljusid teisi. Oleme kaitsnud nõrku ja kaitsetuid inimesi, sest oleme näinud, et muu meedia seda ei tee. Meie arust see ajakirjanduse püha ülesanne ongi. Ka opositsiooni kaitsmine, muide. Kuna ei ole väljaannet, kel Keskerakond hambus ei oleks, siis oleme meie otsustanud Keskerakonda kaitsta. Ajakirjanduse ülesanne ei ole õigustada nende otsuseid, kes juba võimul, vaid toetada ja julgustada neid, kel võimu pole.

Tänud kõigile, kes on olnud meie ustavad lugejad. Tänu teile oleme jaksanud ning jaksame ka edaspidi. Koos räägime vähemasti siin, Inno ja Irja kohvikus, asjadest nii, nagu nad on.