pühapäev, 10. mai 2009
Tiit Madisson räägib Hirvepargi sündmustest
Tiit Madisson.
Vabadusvõitleja Tiit Madisson (58) räägib Hirvepargi sündmustest, mis said alguse 1979. aastal, mil neli eestlast kirjutasid alla märgukirjale, kus Eesti, Läti ja Leedu endised poliitvangid avaldasid Molotov-Ribbentropi aastapäeval nn Balti apelli. Madisson asus dokumenti levitama. Kirjutas selle Ameerika Häälest maha ja osales vabadusliikumises, ühinedes kõikvõimalike märgukirjadega ja osales põrandaaluse ajakirja "Lisandusi mõtete, uudiste vabale levikule Eestis" levitamises. Sellega jäi Madisson vahele, või õigemini üks neiu, Madissoni tuttav trükkis seda töö juures, tema võeti kinni ja tema andis Madissoni välja. Peale seda pandi Madisson kinni 1980. aastal ja mõisteti 4 aastat vangilaagrit ja 2 aastat asumist Jakuutias. Oli poliitvangide laagris Permi oblastis. 1986. aastal tuli välja ja pöördus KGB poole, et ei sobi enam Nõukogude ühiskonnas elamine, et laske emigreeruda, aga nemad tollal ei andnud luba. Aga siis tuli uus Molotov-Ribbentropi aastapäev, enne seda osales Madisson küüditamise aastapäeval, kus siis lätlased tegid esimese meeleavalduse Riias 14. juunil 1987. Pärast seda sai organisaatoritega kokku, nemad olid ka endised poliitvangid. Kolm lätlast ja Madisson leppisid kokku, et korraldavad 23. augustil 1987. aastal kõigi kolme Balti riigi pealinnades meeleavaldused. Siis otsis Madisson üles oma vanad võitluskaaslased Lagle Pareki ja Heiki Ahoneni ja ütles, et on vaja ära teha. Nood olid esialgu vastu, aga Madisson pressis peale ja lõpuks jäid nõusse. Ja siis nemad kolmekesi pluss Jan Kõrb, kuulsa beleriini vend, ent tema jäi kõrvale, kuna oli sel ajal Riias haiglas. Tema on ka endine poliitvang. Vabanes aasta varem amnestiaga. Avalik grupi liige oli Madisson ja 23. augustil Hirvepargis tegid asja ära. Alguses oli kava teha Raekoja platsil, aga võimud ei lubanud, rahvas kogunes sinna, aga siis mindi Hirveparki, oli suur rongkäik, päris mitu tuhat inimest. Oli mõjus võimude mõjutusvahend, esimene poliitiline meeleavaldus üle pikkade aastate Eestis. Pärast seda kutsuti KGBsse ja öeldi, et loosungeid polnud kokku lepitud, Madisson ütles, et tal polnud üldse midagi kokku lepitud. Madissonile anti siis Iisraeli viisa. Sellega sai tol ajal ära võtta Nõukogude kodakondsuse. Madisson olekski pidanud Iisraeli minema, aga kuna tal juudi verd ei ole, siis läks Rootsi saatkonda Moskvas, seal oldi juba teadlikud ja ta sai väga kergelt Rootsi viisa. 12.09.1987 sõitis minema. Faktiliselt saadeti Eestist välja ja võeti Nõukogude kodakondsus. 1990. aastal, kui oli võimalus tagasi tulla, siis tuli Eestisse tagasi. Vahepeal tegi kaastööd raadiole Vaba Euroopa ja tutvustas Eesti asja Eesti organisatsioonidele. Käis paljude riikide televisioonides ja tutvustas vabadusvõitlust.
Eestis osales Eesti Kongressi valimistel, kus sai Marju Lauristini järel teise tulemuse ligi 6000 häälega. Oli Eesti Komitee esimese koosseisu liige. Hiljem oli ka ERSP juhatuse liige, Riigikogu valimistel jättis end tagasihoidlikult nimekirja lõppu. Hiljem pettus poliitikas, kuna lubati kommunistidega 1:0 ära teha, aga ei tehtud. Jäi tükiks ajaks poliitikast kõrvale. 1994. aastal organiseeris Eesti Rahvuslaste Keskliidu, mis oli paljutõotav, aga raha polnud ja edu ka polnud. Riigikokku ei saanud 1995. aastal. Siis jäi mõneks ajaks kõrvale ja siis tuli riigipööramise asi, kus Madisson toodi ohvriks.
Otselink videole on siin!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
kahju et teid 9 andal tallinnas polnud ma olex tahtnud näha intekat selle vennaga.
http://pilt.delfi.ee/picture/6076483/
Madisson on lugupeetav mees kellel aplju või rohkemgi elukogemusi. Eks hoiab ka tema oma perset puhtana. Ma eivälista, et see mees on vangivalvurite ja kagebeshnikutega koos tina pannud ja pidusid koos pidanud tähtpäevadel, mil estonski staatuse üle otsustajad shampaklaase kokku kliristasid. Ja sellepärast igasugused punafashistidest üritajad siin kilde jagamas kui maailmakooraldus oleks õigem. Pühkige perset korduvkasutusega paberiga punaharjumustega punapersed. See on ainus soovitus kuis estonski ellu suudb jääda. Igasugu metsloomade ilveste ja oravate kummardamine on teile oinatele otsetee hukatusse. Kui sellest veel aru ei saa, siis hommikul ärgates kui tunnete hapnikupuudust siis toibuge ja mõelge.., hingake korra sisse ja seitse korda välja. Eriti pasakotid, kes hävitavad eestit. Innole edu ja loodan, et hõbluke irja peab ka vastu. Tervitusi Sverdlovski vangilaagrist
KEVADE TULEKUL POMMUUDIS! Ega eriti ei huvita ja kaasa ei lähe enesetapu programmiga mis Eestis toimumas. Kuid on üks vägagi oluline ja suht tähtis nüanss. Mida on vaikitud maha või teadlikult kutsikate poolt saladuses hoitud temaatika. Eriti riivas tunnetust nüanss, kui keegi pildistas Unzipi maja tartus Tammelinnas ja kuritegelikud nuhid olid seda fikseerimas. Minu väljaöldis võib olla intrigeeriv ja pahatahtlik, see võib mõjutada nn kabinetisituatsiooni või mis iganes, kus punamentaliteet tunnetab ennast kindlana või vastupidi häirituna, kuid see tugineb faktidele 100-100. See on esimene tõsine etteaste kaasa aitamiseks ja kinnitustega Ansipi kliki kukutamiseks. Teadke, et mees kes hoiab riigitüüri estonskis pesitseb oma armastatud perekonna ja naisega Tartus kuritegelikul teel omastatud finantseeritul pinnal. Head kohvitamist hommikul ja seitsme näoga juuradele mõnusat päeva. Teie aeg ka saabub. Mul on vieel 22 lugu, mis tulevad omal ajal. Alustame Unzipi sinisilmadest. Värisege pasakotid, aatelised estonski ülesehitajad.. Tervitused Sverdlovski vanglast. Lugupidamisega Teie Pärisorjuse Tunnetaja
Lõpuks ometi üks asjalik intervjuu kah!
Mainimata jäi, et hüppas on KGB toimikuga aknast välja.
Kahjuks on pealtnäha kõige suuremad sovjetiaegsed vabadusvõitlejad erineval viisil mõjutatud ja sisse tõmmatud, kes kuidas.
Muuseas, juuresolija meenutustest kuulsin, et esimene tüüp, et 1987 (või isegi 86) Musumäel sinimustvalgega lehvitas, oli KGB provokaator.
Postita kommentaar