esmaspäev, 15. juuni 2009

Rootsi linn võtab kasutusele euro, mida siis Eesti ootab?


Väljavõte Äripäeva veebist.

Ma saan aru, et see pole meele järgi Reformierakonna kuldsponsorile, valuutavahetuskontorile Tavid, kus on ametis ka erakonna juhatuse liige ja varasem pikaaegne aseesimees Meelis Atonen, aga ka Eesti võiks euro ühepoolselt kasutusele võtta. Miks?

Esiteks on küllalt tõenäoline, et neid va Maastrichti kriteeriume ei suuda Eesti veel niipea täita. Inflatsioonikriteerium, mis seni Eestit kummitas, saadakse ilmselt täidetud, aga kuna majandus tõmbub väga kiiresti koomale, siis ei suudeta täita eelarve defitsiidi kriteeriumi. Nii et nokk kinni-saba lahti. Või õigemini, üle oma varju ei hüppa. Ja mis nendesse eurotsooni nõuetesse puutub, siis ühelt poolt on need karmid, ja tunduvad jaburad, aga teiselt poolt on ka õiglane, kui olemasolevad "poti" sees olevad riigid ei luba endale rehepappi panna. Mistõttu Eestis ei tule, kriteeriumitest tulenevalt eurot veel niipea kasutusele. Rääkigu need poliitikud mida tahavad.

Teiseks annab euro kasutuselevõtt paljudele inimestele olulise eelise. Näiteks, kui ettevõtted hakkavad palka välja maksma eurodes, inimeste euro-arvetele, jne. Sest, paljudel on laenud eurodes. Ja pank võtab nende laenude teenindamisel kroonide eurode vastu vahetusel kopsakat vahendustasu, mis tuleneb sellest, et vahetusel kasutavad pangad kurssi, mis erineb mõnevõrra ametlikust vahetuskursist, on nö kommertskurss. Miljonikroonise laenu puhul teeb see ikka mitmed tuhanded kroonid aastas. Ja isegi siis, kui ettevõtte tulud on kroonis, on ettevõttel võimalik suuremate summade kroonide vastu vahetamisel kaubelda välja parem kurss kui üksikisikul oma väikeste summade puhul.

Teiseks on paljudel ettevõtetel tulud eurodes. Ja palga väljamaksmiseks peavad nad eurod kroonide vastu vahetama, mis on jällegi suur kulu.

Kolmandaks on Eesti ettevõtted ja pangad nagunii juba alates 2006. aastast euro kasutuselevõtuks valmis. Selleks on tehtud kopsakad investeeringud, mis seisavad jõude.

Neljandaks, kuivõrd suurem osa Eesti inimesi reisib eurotsooni maades, on neil lihtsam majandada, kaovad ära tüütud toimingud rahavahetusel.

Viiendaks, Eesti suurim kaubandus- ja teeninduspartner Soome kasutab eurot. Ühepoolne euro kasutuselevõtt soodustab äri ajamist soomlastega, ja lihtsustab soomlaste asjaajamist Eestis. Mõjub hästi turismi arengule. Eesti on majanduslikult ja ka ideoloogiliselt nagunii üks Soome lääni. Milles siis on kummalisel kombel kasutusel üks teine valuuta. Eesti ja Soome vahel sõitvatel laevadel on nagunii juba euro kasutusel. Enamik Tallinna taksosid arveldab euros. Miks seda ei võiks teha siis ülejäänud keskkond.

Ja kuuendaks, kui euro nö ametlikult kasutusele võetakse, siis on üleminek sujuv, mingit suuremat vahetusmöllu ei toimu. Inimesed on euroga harjunud, hinnad on euros. Lihtsalt kontodele jäänud kroonid vahetatakse täies mahus ringi.

Mis selle ühepoolse kasutuselevõtu vastu räägib? Tegelikult mitte midagi, või kui, siis ainult nostalgia oma raha järgi ja võimalus, et kõigile lihtsalt ei jätku praeguse seisuga eurosid, kes oma kroonidest tahavad lahti saada. Aga samas, tõenäosus, et kõik korraga vahetama hakkavad, on kaduvväike. Vastu on ka kindlasti Reformierakonna kuldsponsor Tavid, mille äri kaotab sellega mõtte, ent samas, ka Tavid on juba kulla ostu-müügi peale ümber orienteerunud.

Ma kujutan ette, et turg on euro ühepoolseks kasutuselevõtuks valmis. Tuleb see vaid nö ära teha.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Peale seda algas Argentiinas ka uus tõus, mis Telegraphi teatel algabki siis kui riigid lõpetavad "enesetapjalikud deflatsiooni" (loe: kärped) poliitika. Läti olevat Argentiina teekonnal juba omadega päris kaugel - kolmandik õpetajatest on kavas vallandada, töötavate pensionäride pensione vähendatakse 70%, arstide, õdede ja politsei palka vähendatakse 20%.
Töötus on tõusnud 6% pealt 17% juurde ja tõuseb veel. Töötu abirahad enamike jaoks lõpevad sügiseks, seejärel langeb toetusraha 800 krooni juurde kuus. Aeg on minna tänavatele, olevat teatanud ametiühingu liider Valdis Keris. The crucifixion of Latvia"
Telegraphi kolumnist väidab, et Läti (ka. Eesti, Leedu, Bulgaaria) jäigast kursist Euro suhtes on huvitatud Brüssel, hoidmaks ära ca. 1 triljoni EUR suurust litrit Lääne Euroopa pankadele. Viimasele järgneks autori arvates tõehetk ka kogu Euroopa Rahaliidule. Just selle vältimiseks tuuakse ohvriks Läti ühiskonnakorraldus.
Minut märgib sapiselt, et meie olukord Argentiina omast väga erinev ei oleks, siis võttis riigikogu täna vastu seaduse, mille alusel võib valitsus rahva vastu sõjaväge kasutada. Kas keegi meenutaks, milleks see märulipolitsei siis loodi?

http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/06/15/1740222&mode=nested