Ansip ja Laar - uued aarialased ehtsas hitlerlikus vaimus

Tahan öelda, et kõik süüdistused Tiit Madissoni aadressil, nagu ta oleks nats, kes vihkab võõramaalasi, on alusetud. Tiit Madisson on aus ja elutark, siiras ja sooja südamega lihtne eesti mees, kes võitleb lihtrahva eest. Et ka rahvas saaks riigi asjade ajamisel kaasa rääkida. Ja see ei ole natslus, isegi kui ta arvab, et riik peab esmajoones oma rahva eest hoolt kandma. See on armastus oma rahva vastu.

Natslus ja natslus ehtsas Adolf Hitleri vaimus on see, millega tegeleb praegusel hetkel meie valitsus, Reformierakonna ja IRL- i valitsus. Nimetagem neid uuteks aarialasteks, end teistest inimestest omaenda leiutatud põhjustel tähtsamaks pidavaks ühiskonnagrupiks. Üks neid iseloomustavaid omadusi on viha teiste rahvuste vastu, mille kulminatsiooniks oli Pronksiöö, aga mitte ainult see.

Reformierakonna ja IRL-i valitsus ei vihka mitte ainult teisi rahvusi, vaid ka oma rahvast. Ta teeb otsuseid üle oma rahva pea, hoolimata vähimatki sellest, mis rahvast neist otsustest arvab. Rahvas on selle end teistest inimestest tähtsamaks pidava valitsuse jaoks nagu lambakari, kelle asi on olla ses aedikus, kuhu tähtsad võimukandjad ta juhatavad, ja määgida kuulekalt. Hitler arvas, et naise osa on kinder, küche, kirche. Ansip ja Laar arvavad, et eesti rahva asi on käia tööl, lugeda Postimeest ja pidada suu.

Ma ei tea ühtegi Euroopa Liidu riiki, mille valitsus arvestaks oma rahvaga nii vähe nagu Eesti Vabariigi praegune valitsus. Ühtegi riiki, mille valitsus oleks oma rahvast sellisel määral alandanud nagu praegune Eesti Vabariigi valitsus. Just see valitsus on teinud võimalikuks inimeste massilised töölt lahti laskmised ning põhjustanud majanduse allakäigu, mis on tõuganud tuhanded eesti pered, vanad ja noored sellisesse viletsusse, mida nad pole kunagi tundnud. Oma palka ei ole aarialased penni võrragi alandanud, samuti teevad nad kõik selleks, et igavesti võimul püsida. Ka Hitler tahtis igavesti füürer olla. Ta lihtsalt arvas, et ta on parim mees sesse ametisse. Nagu Ansip, Laar, Lang, Ligi. Nad arvavad, et nad on parimad mehed sesse ametisse ja teevad seepärast kõik selleks, et opositsiooni võimust võimalikult kaugel hoida. Parim on seda teha riigi kontrolli all oleva ajakirjandusega, näiteks Postimehega, mille juhtkirjad on pühendatud valitsuse otsuste õigustamisele. Joseph Goebbels oleks Postimehe vastutava väljaandja Mart Kadastiku ja tema truude ajakirjanike jõupingutuste üle tõeliselt uhke. Nad tegutsevad ehtsas hitlerlikus vaimus.

Kõike seda, siis rahva alandamist ja selle meedias õigustamist, tehakse nagu see oleks kõige loomulikum asi maailmas. Nagu nõnda need asjad peaksidki olema. Ja märkamatult, aga kindlalt on pandud seda uskuma ka rahvas, kes on alandatud. Ka rahvas on hakanud mõtlema, et kui juba riigi valitsejad niimoodi ütlevad või teevad, seesuguseid töö- ja muid seadusi vastu võtavad, no ju see siis nii peabki olema.

Iga ahistatu lepib kord oma saatusega. Ahistaja murendab nii kaua tema eneseväärikust, kuni ahistatu hakkabki arvama, et ta on sellist kohtlemist väärt. Ansipi, Langi, Laari ja teiste aarialaste, end teistest ülemaks pidavate inimeste valitsus on meie rahva enesehinnangu nii madalale viinud, et me olemegi hakanud arvama, et me oleme sellist valitsust, mis meiega üldse ei arvesta, üle meie peade otsuseid teeb, väärt. Tuleb päev, mil me ütleme oma peaministrile aitäh, kui ta meile suhu kuseb.

Naine, kes oma mehe käest iga päev peksa saab, ei lähe tema juurest ära, sest arvab, et kust ta ikka parema mehe leiab. Pooltotalitaarse riigi nagu Eesti kodanik ei tihka siit ära minna, sest arvab, et mujal on veel hullem. Pooltotalitaarse riigi valitsusaparaadi kontrolli all olev meedia annab ka nõnda mõista, edastades üksteisejärel uudiseid, kui hull on elu Venemaal. Inimesi tapetakse. Meil vähemalt ei tapeta. Oma riigilt peksa saanud inimene ohkab kergendatult ja mõtleb, et meil vähemalt ei tapeta.

Erinevalt hitlerlikust Saksamaast, kus sa pidid selleks, et ellu jääda, olema sakslane, heledat verd, aarialane, on praeguses Eesti Vabariigis ellu jäämiseks vaja olla riigitruu. Kes ei ole riigitruu, on nagu juut - ta aetakse ahju, küpsetatakse ära. Enamasti, tõsi küll, vaimselt. Nagu Kadri Kiilas. Mõne inimese peal tehakse ehtsas Dr Mengele stiilis katseid. Anna-Maria Galojani, kes on lisaks sellele, et ta pole valitsustruu, ka võõramaalane, on piinatud juba kaks pikka aastat. Surm ei ole veel saabunud, aga Dr Mengele õpilane Dr Lang tegutseb igal juhul selles suunas.

Inimkatsed lihtrahvaga jätkuvad, kuni alandatud rahvas laseb Toompea aarialastel ehk end ülemklassiks pidaval kitsal klikil enda kallal võimutseda. On ohvreid, kelle vaim on erksam kui teistel ja kes suudavad ahelad purustada. Nemad toovadki lõpuks kauaoodatud kergenduse. Nagu lääneliitlased, kel õnnestus Hitler peatada.

Vimmal, mis kogunend salaja, on omadus lahvatada nagu tulekahju. Olge siis valmis, aarialased. Tuleb juut, kes pistab jala gaasikambri ukse vahelt välja, või saabub abi kuskilt Euroopa Liidust, aga tulemata ta ei jää.

Oleks diktaatorid targad, kestaks nende võim igavesti. Õnneks nad pole.