Kui kaua veel?

Värske Economisti esikaas.

Ma poleks ausalt öeldes hakanudki värsket Economisti lugema, kui poleks tulnud sõnumit kahe eesti poisi hukkumise kohta. Millele lisandus veel 4 haavatut. Kokku on Afganistanis surma saanud 6 eestlast.

Kuigi valitsused on rääkinud Afganistani kohta kokku mingit roosamannat, on tänane Economist Afganistani suhtes väga pessimistlik. Olukord kipub seal sõda pidavate Lääneriikide kontrolli alt kaduma. Või kas seda üldse ongi olnud, seda kontrolli?

Kuidagi kummaline tundub mulle see asi. Nii nagu Iraagis, on ka Afganistanis sekkutud siseriiklikku kodusõtta, ja seejuures pole üldse kindel, kes neist sõdivatest pooltest on Lääne-sõbralik, kui üldse. Nii et need tegelased Eestist, kes seda sõda seal propageerivad, nagu näiteks Sven Mikser, see jobu olemisega noormees, kes pole ise sõjaväes käinud ega elu näinud, kas nad üldse aduvad, kuhu nad on oma rahva sisse mässinud.

Viimati said Afganistanist jagu vaid mongolid, seda mingi 800 aastat tagasi. Aga mongolid said jagu ka Venemaast. Pärast seda pole keegi jagu saanud ei Venemaast ega ka Afganistanist, kuigi sealt on igast sõjamasinad üle käinud. Ja mulle tundub, et nii on see ka järgmised 800 aastat. Või siis tõesti võtta õppust mongolitelt, kes iga vallutuse käigus tapsid esmalt maha kõik vastase juhid. Osama bin Laden, keda mindi sinna Afganistani tegelikult kinni nabima, jalutab aga endiselt vabalt ringi, arvatavalt kuskil Pakistanis. Mis muudab kogu selle sõjategevuse veel eriti karikatuurseks.

Ma arvan, et ma pole ainus, kes nii on mõelnud või öelnud, aga ma ütlen: nii nagu vedas sõda Afganistanis põhja endise maailma ühe mõjuvõimsaima riigi N Liidu majanduse, ja lõpuks kogu liidu enda, nii vedas kogu maailma majanduse kaosesse sõda Iraagis ja Afganistanis. Kannatavad miljonid inimesed kogu maailmas. Sõda Iraagis maksab USAle iga päev miljard dollarit. Samas suurusjärgus on kulutused Afganistanis. Hukkunud on sadu tuhandeid inimesi. Ma ei tea, kas enam mäletatataksegi seda, millest see sõda seal üldse lahti läks.