Kuidas ma pissisin Jüri Korgi sauna kraanikaussi

Kui juba pissimistest jutustamiseks läks, ja üks kommentaator kirjutas, et on pissinud lausa kraanikaussi, siis tahaks meenutada minu kõige meeldejäävamat kraanikaussi pissimist. See juhtus 14 aastat tagasi, kui õppisin Washingtonis suvekursustel Georgetown'i Ülikooli juures, ja olin praktikal Ameerika Hääles, siis tegin tutvust ka Ameerika eestlastega. Näiteks üks selline vahva vend oli Jüri Kork (ta kirjutas oma nime Jyri Kork), nüüd vaatan, et 1927. aasta poiss, sama aastakäigu oma mis Irja isa, Tartus sündinud, ja sarnaselt Irja isaga astus 1944. aastal vabatahtlikult Eesti Leegioni. Ent kui Irja isa jäi venelasi Keila alla kinni hoidma, siis taganes Kork koos sakslastega Saksamaale, ja sealt õnnestus tal pageda USAsse. Kus siis õppis inseneriks ja töötas NASA juures. Muideks, ta osales NASA Kuu-programmi juures. Kuule minekuga tegid ameeriklased venelastele ära!

Jüri Kork oli toona Washingtoni ümbruses üks aktiivsemaid eestlasi, kes ka mind oma sauna kutsus. Ja saun Ameerikas, see on suur luksus. Korgil oli see ometi keldrisse tehtud. Päris selline soome kerisega saun. Keris oli küll elektriküttel, kui ma õigesti mäletan. Seal oli koos üks väiksem seltskond, kõik ameerika eestlased, ja mis mind tol korral üllatas, oli see, et Kork kuses sinnasamma sauna pesuruumi kraanikaussi. Tal keldris vetsu polnud ja seda õpetas ta ka teistele: kuske sinna kraanikaussi. See on mul tänaseni meeles. Jõime ameerikamaist Red Dog'i õlut ja kusesime kraanikaussi. Mulle oli see algul natuke harjumatu, võõras kohas niimoodi teha, aga kui peremees ise käskis, siis mis teha.

Kork oli muidu vahva sell. Sõjas oli ta kaotanud ühe jala, see oli säärest saati amputeeritud, ja selle asemel kandis ta proteesi, mille ta nagu suka omale sääreköndi otsa tõmbas. Ja jalutas nagu mees muiste! Saunas muidugi võttis ta oma jala otsast, ja hüppas siis nõnda lavale ja tagasi, ning ka pissis, muide niimoodi, ühe jala peal. Näitas ise ette ka, kuidas asi käib.

Väga vahva mees oli Jüri Kork. Jõudis olla veel Eesti kaitseväe nõunik. Ta suri kahjuks juba 73-aastaselt, 2001. aastal. Irja isa elas 80 aastat vanaks.

Muide, Jüri Kork oli ka Irja tädi ja tädimehe (Endla ja Rudolf Susi) hea tuttav USAs. Pärast täditütre surma tõime Irjaga koju tema tädi ja tädimehe arhiivi, milles oli ka pilte, kus nad poseerivad koos Jüri Korgiga. Eesti on ikka väga väike. Kui millalgi mahti saan, siis skännin need pildid sisse ja panen vaatamiseks välja.