Valitsus lajatab rahvale kirvega

Väljavõte Delfi veebist.

Kui riigis on kriis, on valitsusel laias laastus kaks võimalust, kuidas sellele reageerida. Üks neist on koos rahvaga otsida lahendusi probleemidele ja üheskoos supist välja tulla; teine võimalus on rahvast täiega ignoreerida ning lajatada kirvega, lihtsalt ähvardada ja võtta. Esimene moodus on omane pikaajaliste demokraatlike traditsioonidega ühiskondadele, teine aga totalitaarsetele süsteemidele, või bütsantslikele, nagu neid armastatakse kutsuda. Kuigi Eestis võimulolev valitsus armastab bütsantslikkust kiruda, on nad ise kõige suuremad bütsantsistid. Miks?

Aga vaadake ise, kasvõi selle trahvivõlglaste loo taustal, mida Delfi tsiteerib. Artiklis pole seda küll välja toodud, aga liiklustrahvide massiline tegemine ja kogumine algas juba möödunud aasta suvel. Siis, kui oli näha, et suure hurraaga valmis tehtud eelarved täis ei tule. Ja kuigi valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipiga rääkis kokkuhoiust, hakati hoopis rahva seljas ratsutama. Pandi kõik politseinikud, ka näiteks noorsoopolitseinikud teedele ja tänavatele liiklustrahve tegema. Ja see asi kestab praeguseni! Inimeste turvalisuse tagamise ja kuritegude uurimisega aega tegeleda ei ole, aga iga jumala nurga või põõsa taga istub keegi ja mõõdab kiirust. Ja kui see kontroll on totaalne, küll siis leitakse ka korrarikkujaid. Keegi ikka veidi kuskil midagi valesti teeb, näiteks ületab kiirust. Mind näiteks on trahvitud ka selle eest, et talvisel hämaral ajal autol udutuled põlesid. Politseinik ütles, et linnas ei tohi udutuled põleda, ja et nähtavus pole ka kehv. Ma ei hakanud temaga vaidlema, ma nägin, et ta on kõigest käsutäitja, kellele on antud korraldus teha väiksemagi rikkumise eest trahv. Rohkem ma trahvi pole saanud, sest ma ei julge enam eriti autoga hoovist välja sõita.

Nii. Ma ausalt öeldes mõtlesin, et kuidas küll valitsus need trahvid rahvalt kokku korjab. Sest inimestel ju niigi raha vähe, sellest ka eelarvete alatäitumine. Ning valitsus tõstab pidevalt kõiksugu makse, mis veelgi vähendab inimeste maksevõimet. Ent nüüd on siis selge, kuidas: jälle kirvega. Võlglaste elu muudetakse põrguks. Rahvalt sisuliselt pekstakse, raputatakse see raha välja. Seda on väga valus vaadata. VÄGA VALUS, kulla valitsus. Ma paluksin, et anna rahvale armu, kallis valitsus, säästa inimesi, rahvas pole sellist kohtlemist ära teeninud. Sest see, mis toimub, on valitsuse vigade parandus, mis jälle rahva peal nuheldakse, ent ilmselt pole sellest palumisest kasu. Sest valitsus rahvaga ei suhtle. Vaid jagab käske ja keelde. Ning nüüd on leitud valitsuse ainuke puhas poiss, Marko Pomerants, kes on pandud kirvest keerutama. Ähvardama. Et rahvalt see raha välja peksta.

Misasi see õigupoolest on?! Räkit?! Kahjuks ilmselt jah. Valitsus teeb rahvale räkitit. Miks? Tont seda teab, ausalt öeldes, Sest selline räkit lõppeb valitsuse, või selle liikmete jaoks kurvalt. Samas ei tohiks ükski poliitik, kel süda sees, rahvaga niimoodi käituda, ei tohiks lubada sellist käitumist rahvaga. Isegi kriisiajal.

Eesti vajab vahetust. Ja mõtlen seda juba päris tõsiselt. Muidu me sellest supist välja ei tule.