Rahvarinne tuleb uuesti kokku!

Edgar Savisaar esinemas Rakvere rahvale 04.10.2009.

1988. aastal alustas Eestis võitlust riikliku iseseisvuse suunas Rahvarinne. Esialgu oli see liikumine "perestroika toetuseks" ja nähti isemajandavat Eestit NSV Liidu koosseisus, ent kaugem perspektiiv oli kõigile selge: riiklik iseseisvus (või nagu Marju Lauristin hiljem defineeris: Teed on erinevad, aga armastus on üks).

Sellesuunalised sammud algasid juba 1988. aastal: nn IME ettepanek, oma raha idee, piiride sisseseadmine, oma sõjaväeteenistus ja korravalve, ise otsustamine oma maavarade üle, eesti keele ja kultuuri rolli suurendamine, suveräänsusdeklaratsioon. Kõik need olid tolle aja kohta julged sammud, mis tulid pärast vabadusvõitlejate, ERSP ja MRP-AEG julgeid samme. Algul tõi sinimustvalge lipu välja Madisson, ja mõni aeg hiljem lehvis see juba uljalt Rahvarinde rahvakoosolekul lauluväljakul. Madisson ja tema kaasvõitlejad panid idanema seemne, millest Rahvarinne kasvatas puu. Kõik nad olid vajalikud.

Ja kui nüüd Rahvarinde juurde tagasi tulla, siis see koosnes kahest isikust: Marju Lauristinist ja Edgar Savisaarest. Mina ütleksin, et isegi rohkem Lauristinist, sest tema oli targem. Savisaarel oli jälle rohkem entusiasmi, organiseerimisvõimet. Sisuliselt juhtis Lauristin Eestit aastatel 1986-1988, (kui ametlikult juhtisid riiki Bruno Saul ja Karl Vaino, keda keegi ei usaldanud), kui telekast tulid saated "Mõtleme veel", millele elasid kaasa sajad tuhanded eestlased. Nendes saadetes sündis uue, iseseisva Eesti programm, neis saadetes tehti teatavaks Isemajandava Eesti ettepanek, mille taga olid 4 meest: Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made, Mikk Titma.

Pärast 1992. aasta Riigikogu valimisi, kui võimule tulid Isamaa poisid (kes, meenutagem, lubasid platsi puhtaks teha, aga seda ei teinud), kellega läks koostööle Marju Lauristin, läksid kahe tugeva juhi teed lahku. Savisaart punti ei võetud. Ja eks ta solvus. Ning Lauristin ajas nina püsti ja ei teinud Savisaarest enam välja. Või umbes niimoodi see paistis. Ja nad käisid eri teid mööda 17 aastat. Kuni nüüd, pärast neid kohalikke valimisi ütles Lauristin esimest korda taas tunnustavad sõnad Savisaare kohta. Ning tundub, et Savisaar ja Lauristin hakkavad jälle koostööd tegema.

Mina usun neisse. Nad suudavad ära teha suuri asju. Ja praegu Eesti vajab just neid. Eesti riik on jälle teelahkmel ning igasugu poistebändid ning ullikesed, kes võimu juurde lastud, on võimetud midagi ära tegema, rahvast kaasa vedama. Rong on teel kuristikku, ja ta vajab nüüd kahte tugevat vedurit, et välja vedada.

Siin Marju Lauristin loengut pidamas (arhiiv.blogspot.com veebist):

Ja siin fotomeenutused ajast, mil Savisaar ja Lauristin koos võitlesid:

Postimehe veebist.

Ja veel üks (Ekspressi veebist):