Vandeadvokaat Mare Lust tööhoos.
Kirjasaatjatelt, kes laiali üle maa ja naksid nagu taksid saabus advokatuuri juhatuse otsus Mare Lusti asja kohta:
Juhatus otsustas:
4. R.V. kaebus vandeadvokaadi Y tegevuse peale
24.09.2009. a esitas R.V. kaebuse vandeadvokaat Y tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on advokaat Y vastaspoole esindaja. Kaebaja selgitab, et 16.09.2009. a kell 10.00 toimuvale istungile 10 minutit enne algust kohtusaali sisenedes viibis saalis ainsana advokaat Y. Advokaat hakkas kaebajat nähes koheselt kasutama kaebaja ja tema pereliikmete suunas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja võttis seejärel välja kaamera, et salvestada advokaadi tegevus, millele järgnes advokaadi poolne füüsiline rünnak. Advokaat lõi kaebajat rusikatega ja haaras kaebaja kõrist, et temalt kaamera ära võtta. Hetk hiljem ründas advokaat kaebajat koridoris, lüües kaebajat vastu selga. Kaebaja leiab, et selline advokaadi käitumine on vastuolus advokaadi kutse-eetikaga.
13.10.2009. a esitas vandeadvokaat Y oma kirjalikud seisukohad kaebuses toodud asjaolude kohta. Advokaat on vastaspoole esindaja lapse vaidluses. Kaebaja mõisteti Tallinna Linnakohtu 20.12.2005. a otsusega süüdi KarS § 120 ja 121 järgi ning ühtlasi allutati kaebaja käitumiskontrollile ning selle ajal keelati tal suhelda advokaadi kliendiga, kliendi perega, seal hulgas kaebaja lapsega. Vaatamata lähenemiskeelule jätkas kaebaja jälitamist ja ebasündsate kirjade saatmist kliendile ja tema abikaasale. 2009. aastal kohaldati kaebajale uuesti lähenemiskeeld advokaadi kliendi ja tema abikaasa suhtes ning ühtlasi alustati kriminaalmenetlust lähenemiskeelu rikkumise kohta. Kogu menetluse vältel on kaebaja advokaati jälitanud lootes, et lapse ema on nõus loobuma võlgnevuse väljamõistmisest kaebaja kasuks. 16.09.2009. a toimus kohtuistung, kus arutati kaebaja hagi advokaadi kliendi vastu elatise vähendamiseks. Advokaat saabus istungile 9.50, umbes kell 10 saabus kohtusse kaebaja, kes hakkas koheselt filmima. Teades, et kaebaja on ennegi advokaadi klienti ahistanud, siis helistas advokaat kliendile, kes teatas, et on kohtuhoones, kuid kaebaja jälitab teda ja ta kardab saali siseneda. Eelnevalt oli kaebaja ka advokaati pildistanud, kuigi advokaat palus seda mitte teha. Kliendi sisenedes saali sai kaebaja tegevus hoogu juurde. Advokaat väljus saalist, et paluda abi lapse esindajalt, kellel puudus võimalus advokaadi palvele koheselt reageerida. Ründajaks oli kaebaja. Teistkordselt pöördus advokaat lapse esindaja poole, kui kaebaja rünne advokaadi vastu oli toimunud. Kohtuniku saabudes palus advokaat abi, et kaebajal keelataks ära pildistamine ning ühtlasi palus advokaat turvamehe väljakutsumist. Peale kohtuistungit hakkas kaebaja advokaadi ähvardama.
Juhatus, olles asja arutanud, leidis, et asi vajab täiendavat uurimist ja asjaolude selgitamist. Juhatuse hinnangul esinevad advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused.
Juhatus
O T S U S T A S:
Teha aukohtule ettepanek aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaadi tegevuse suhtes.
4. R.V. kaebus vandeadvokaadi Y tegevuse peale
24.09.2009. a esitas R.V. kaebuse vandeadvokaat Y tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on advokaat Y vastaspoole esindaja. Kaebaja selgitab, et 16.09.2009. a kell 10.00 toimuvale istungile 10 minutit enne algust kohtusaali sisenedes viibis saalis ainsana advokaat Y. Advokaat hakkas kaebajat nähes koheselt kasutama kaebaja ja tema pereliikmete suunas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja võttis seejärel välja kaamera, et salvestada advokaadi tegevus, millele järgnes advokaadi poolne füüsiline rünnak. Advokaat lõi kaebajat rusikatega ja haaras kaebaja kõrist, et temalt kaamera ära võtta. Hetk hiljem ründas advokaat kaebajat koridoris, lüües kaebajat vastu selga. Kaebaja leiab, et selline advokaadi käitumine on vastuolus advokaadi kutse-eetikaga.
13.10.2009. a esitas vandeadvokaat Y oma kirjalikud seisukohad kaebuses toodud asjaolude kohta. Advokaat on vastaspoole esindaja lapse vaidluses. Kaebaja mõisteti Tallinna Linnakohtu 20.12.2005. a otsusega süüdi KarS § 120 ja 121 järgi ning ühtlasi allutati kaebaja käitumiskontrollile ning selle ajal keelati tal suhelda advokaadi kliendiga, kliendi perega, seal hulgas kaebaja lapsega. Vaatamata lähenemiskeelule jätkas kaebaja jälitamist ja ebasündsate kirjade saatmist kliendile ja tema abikaasale. 2009. aastal kohaldati kaebajale uuesti lähenemiskeeld advokaadi kliendi ja tema abikaasa suhtes ning ühtlasi alustati kriminaalmenetlust lähenemiskeelu rikkumise kohta. Kogu menetluse vältel on kaebaja advokaati jälitanud lootes, et lapse ema on nõus loobuma võlgnevuse väljamõistmisest kaebaja kasuks. 16.09.2009. a toimus kohtuistung, kus arutati kaebaja hagi advokaadi kliendi vastu elatise vähendamiseks. Advokaat saabus istungile 9.50, umbes kell 10 saabus kohtusse kaebaja, kes hakkas koheselt filmima. Teades, et kaebaja on ennegi advokaadi klienti ahistanud, siis helistas advokaat kliendile, kes teatas, et on kohtuhoones, kuid kaebaja jälitab teda ja ta kardab saali siseneda. Eelnevalt oli kaebaja ka advokaati pildistanud, kuigi advokaat palus seda mitte teha. Kliendi sisenedes saali sai kaebaja tegevus hoogu juurde. Advokaat väljus saalist, et paluda abi lapse esindajalt, kellel puudus võimalus advokaadi palvele koheselt reageerida. Ründajaks oli kaebaja. Teistkordselt pöördus advokaat lapse esindaja poole, kui kaebaja rünne advokaadi vastu oli toimunud. Kohtuniku saabudes palus advokaat abi, et kaebajal keelataks ära pildistamine ning ühtlasi palus advokaat turvamehe väljakutsumist. Peale kohtuistungit hakkas kaebaja advokaadi ähvardama.
Juhatus, olles asja arutanud, leidis, et asi vajab täiendavat uurimist ja asjaolude selgitamist. Juhatuse hinnangul esinevad advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused.
Juhatus
O T S U S T A S:
Teha aukohtule ettepanek aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaadi tegevuse suhtes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar