Kohvik avaldab lugeja kirja, mida Postimees ega Päevaleht ei avaldanud, ning Delfi avaldas lühendatud kujul

Väljavõte Delfi veebist.

Võibolla on see laiemale üldsusele teadmata, aga Eesti meedia on kallutatud ka lugejate kirjade suhtes: näiteks Postimees ei avalda Reformierakonna suhtes kriitilisi lugeja kirju, ning muud kanalid avaldavad peamiselt Keskerakonna suhtes kriitilisi lugeja kirju, mistõttu eiratakse rämedalt ajakirjandusele üliolulist objektiivsust, võrdse kohtlemise printsiipi. Meedias avaldatu põhjal jääb mulje, justkui juhiks riiki Edgar Savisaar ja Keskerakond, kuigi tegemist on kõigest opositsioonierakonnaga ja Savisaar pole riiki juhtinud juba aastaid. Kohvik avaldab meelsasti valitsuserakondade suhtes kriitilisi lugeja kirju, näiteks siin üks selline Jaanus Toome'lt, mida Postimees ega Päevaleht ei avaldanud, ja Delfi avaldas lühendatud kujul:

Alati otsi tegelikke põhjusi.
 
Mis seob omavahel peaprokurör Norman Aasa, Euroopa kohtunikku Rait Marustet ja lihtsalt kohtunikku Merle Partsi? Kas pole huvitav küsimus, mis neid ikka siduda võib. Asi saab aga selgeks kui mõelda millal nende toolid kõikuma löövad. Peaprokurör Norman Aasa aeg saab mööda järgmisel aastal ning uue peaprokuröri nimetab ametisse reformistist justiitsminister Rein Lang. Seetõttu, kui Aas tahab jätkata ei saagi ta algatada kriminaalasju Rahumäe, Andropovi või isegi Ojulandi suhtes, kindlasti aga peab neid algatama mõne Tallinna linnavalitsuse ametniku vastu. Norman Aas püüab Reformierakonnale väga meeldida ja küllap siis Reformierakond ta ka ametisse jätab. Selline on peaprokuröri käitumise loogika.

Samasugune lugu on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku Rait Marustega, kelle ametiaeg lõpeb 11 kuu pärast. Tema kohta teeb otsuse Reformierakonna välisminister Urmas Paet ning nüüd teenib Maruste selle partei ees kõigiti kannuseid. Kui seda teada, siis saab ka selgeks, miks kirjutas Maruste hiljuti räige Savisaare vastase artikli. Ka temale maksab ametikoht ja väga kõrge palk rohkem kui juristi eetika.

Huvitav lugu on Merle Partsiga. Tema ümber on olnud skandaale juba varemgi, kord teda isegi tulistati ühes Haabersti autoparklas. 2007. aasta sügisel olevat Riigikohtu esimees Märt Rask isegi tõstatanud üles küsimuse sellest, et Merle Partsilt tuleb kohtuniku staatus tema skandaalide pärast ära võtta. Siis kirjutas Merle Parts Reformierakonnale avalduse liitumiseks selle parteiga ning pidas läbirääkimisi mõnede ärimeestega, kes võiksid teda järgmistel kohalikel valimistel finantseerida. Mõni kuu hiljem aga sumbus kõik, Rask jäi vait ja Merle Parts jätkas oma ametis. Mõned arvavad, et põhjuseks oli just nimelt Partsi salajane liitumine Reformierakonnaga. Viimasele aga tundus Merle Parts kohtunikuna kasulikum, kui lihtsalt ühe kandidaadina kohalikel valimistel. Nüüd saigi Merle Parts seda tõestada tehes Tallinna abilinnapea suhtes põhiseadusvastase otsuse.

Näete, asjad saavad palju selgemaks, kui ka mõnede inimeste isiklikud huvid arvesse võtta.