teisipäev, 3. november 2009

Lubage esitleda: Jaanus Rahumägi armuke firmast Droom: Margit Kurn


Väljavõte Reformi veebist.

Kohvikulised küsisid ilusate tüdrukute pilte, ja kohvikulised peavad seda saama. Sest kohvikuliste soovid on kohviku jaoks seaduseks.

Niimoodi, nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, ja naksid nagu taksid, oli Jaanus Rahumägi (45), selle Riigikogu liikmest kröösuse ja nihverdise armuke 2007. aasta valimiskampaania ajal ja ka pärast seda reklaamifirma OÜ Droom projektijuht Margit Kurn (32). Pärnus siis, Droom ise on ka Pärnu firma, kust siis Jaanus oma kampaania tellis. Ja eks Jaanust oli veel mõned aastad tagasi ka Pärnus tihedalt näha. Ta ka elas seal, sest tema villa Tabasalus oli, ütleme viisakalt, suht laokile jäetud. Hoovi kasvas juba sammal, mida asuti tõrjuma alles nüüd, kui Mari Rahumägi (40), see Quelle kohalik boss ja Jaanuse ametlik kaasa jäi uuesti lapseootele.

Nii et tegelikkuses oli Postimehel õigus, kui kirjutas Mari Rahumägi'st kui Jaanuse "pikaajalisest" kaasast, ja Jaanus muidugi tormas seda kohe parandama, mis tundus kummaline, sest mina sellest artiklist näiteks midagi kummalist välja ei lugenud. Aga kes olid informeeritumad, nagu Rahumäed ise, eks nemad siis lugesid. Ja tormasid kohe õiendama.

Siit võib areneda hoopis huvitavam lugu: nimelt pidi algselt osa Rahumägi valimiskampaania arvetest tasuma ka Quelle. Ent, nagu võis aru saada, firmad midagi ei tasunud. Mis võib ka tõsi olla, sest kui Mari Rahumägi teada sai, et Jaanus semmib hoopis Margitiga, tõmbas ta rahad tagant ära. Ja mees kukkus prauhti käpuli. Vat nii!

Nii et kogu selle kampaania-jandi taga võib olla üks naine, kes tahtis oma meest tagasi. Ja sai! Ning nüüd käib Jaanus mööda nööri, sest vastasel korral, vastasel korral räägib Mari, kuidas asjad "tegelikult" olid. Ma usun, et Jaanus on nii tark poiss ikka, et vangi minna ei taha.

Samas, nagu näha, on tibu Reformierakonda astunud, et olla oma kallile lähemal. Nii et, Mari, sa vaata ette!

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere

Kuna mainisite ühes oma postituses Juhan Saul-Grossile aastate eest metsas antud korralikku ketukat, siis (tundes nii Indrek Sauli ning veel mõningaid asjaga kursis olevaid ühiseid tuttavaid) võin saadud info põhjal väita, et tema kunagiste äraipartnerite poole (vist) Järve metsas Juhanile rahade äravirutamise eest antud ketukas oli siiski rohkem profülaktilist laadi ning seejuures ei soovitud Juhani lõplikku invaliidistamist. 10 palli süsteemis oli Juhanile antud ketuka intensiivsusastmeks ca 6,3. Ilmekaks tõendiks on seejuures ka see et eelmärgitud keretäie tagajärjel saadud ajukahjustuste tulemusel muutus küll Juhan veidi imelikuks, kuid hakkas pidama end üksnes filmiprodutsendiks (mitte Napoleoniks, Vene Impeeriumi troonipärijaks või muuks sarnase klassiga tegelaseks). Siiski, Juhani tuttavate sõnul; võib seda aastate eest antud ja igati asjakohast keretäit pidada Juhani ning tema poolt kannatanute suhtes siiski positiivseks nähtuseks.

Anonüümne ütles ...

TereJuhan Saul-Gross pandi esimest korda vangi, kui ta veel 16-17 oli ning endastmõistetavalt Viljandi noortevanglasse. Põhjuseks vargused ja pettused. Kinnipidamisel leiti ta juurest veel paarsada Soome marka, millile lisandus nn. valuutaparagrahv. Seda viimast reklaamib Saul-Gross kui oma ainsat karistatust, väites, et oli kinni ebaõiglaselt ja vaid kui "Viru Ärikas". Tegelikult polnud Juhan Saul-Gross (siis veel Juhan Härmi nime all) Viru äriga suurt miskit pistmist. Jah, vahel võis ta seal tõesti töllerdada ning soomlaste käest nätsu morida.Kui Juhan sai 18, ei saadetud teda aga Viljandist Tallinna vanglasse edasi, nagu see seaduse kohaselt pidi juhtuma. Noortevanglas koputajana silmapaistnud mees jäeti Viljandi noortevanglasse nn. üleajateenijaks (erandkorras oli see võimalik), kus ta siis alaealiste kaasvangide peale edasi koputas.Igatahes 1983 oli Juhan vanglast väljas. Kuna tal ei õnnestunud arusaadavatel põhjustel (keegi teda ei usaldanud) mingit olulist informatsiooni miilitsale hankida, saadeti ta "nazori" rikkumise pärast üsna pea aastaks-paariks Rummu II kolooniasse. Tulnud sealt välja, järgnes Juhanil peagi kolmas reaalne karistus, suuremahulise kelmuse eest.Tema mõningane merekoolis õppimine on küsitav, võimalik tõesti et ta segasetel aegadel 1980-ndate päris lõpus sinna korraks võetigi. Moskva Kineomatograafiainstituudis pole ta kunagi õppinud, küll aga sai ta kusagil Moskva õllekas tolknedes baarileti ääres mõnevõrra tuttavaks noore rezisööri Bondartsukiga, mis on tema ainuke nn. saavutus, mille paistel ta peesitada võib. Saul-Gross ise pole seotud ühegi filmiga, tema pangakontod on ammuilma arestitud, mingit vara ega äritegevust tal pole. Tegemist on nn. Siivo Silvese või Enelin Meiusi miniformaadiga. Eks enamik ole sellest naeruväärsest klounist ka aru saanud, kuigi võib leiduda ka järgmisi potentsiaalseid võlausaldajaid ning ohvreid. Tõenäoliselt on ühed järgmised abielupaar Taskad, kellele olevat ta juba suure summa oma "filmiprojektidega" võlgu.
Enrico

Anonüümne ütles ...

Koguja Kroonik sai tuvidelt teada järgmist. Täna 20-30 aastat tagasi tegutses Juhan poiss Viru hotelli varsovsikuna (tõlge-alama astme ärikas). Nojah, aga KGB, ehk Viru eriteenistus sai jaole. Ilmselt oskab härra Kalle Klandorf sellest pikemalt pajatada. Tulemuseks kohus ja vabaduskaotuslik karistus Rummus, kus ta ka Moskva Kinematograafia Instituuti astus ja ka vastu võeti. Müstika ütlete? Oh ei, ka vanal Kroonikul oli au teenida NSVL sisevägedes Siberis aega ja ma tean täpselt, kuidas sellised imelised asjad võimalikud on. Talle tehti ettepanek, millest keelduda ei saa, õigemini oleks saanud, aga mitte temasugune iseloomutu olend.
Ettepanek oli hakata "koputajaks", koos teatavate hüvedega.(Mul on päris head allikad, kahjuks ei saa ma neid paljastada). Edasi läks aga sedasi, et info imbus välja tsooni või immutas selle eriosakond ise, ega nemadki koputajaid ei sallinud, kuigi need olid kasulikud.
Nehh ja siis saabus salgas saatuslik öö! Valvega oli ilmselt kokku lepitud, sest keegi ei tulnud segama. (ma jätan diskreetsusest kirjeldamata, mis siis juhtus - head lugejad kasutage oma kõige hullemat fantaasiat, taustateadmiste hankimiseks lugege Gulagi Arhipelaagi!).


Igatahes hommik koitis Jussile nais-mehena, või mees-naisena. Ei, ega ta soovahetust läbi ei teinud vaid hiljem täitis salgas vastavat rolli, koos kõige kaasnevaga, kaaslaste põlgus, eraldi laud sööklas, koos teiste omasugustega, ka valve üleolev ja põlastav suhtumine jne. Osakond oma lubaduse täitis, Juhan sai kooli astuda ja võeti ka vastu.

Türmist väljudes sai Juss kokku vanade kamraadidega. Koguja Kroonik ei ole tema võlgade suurust viitsinud täpsustada, kuid tolle aja mõistes olid summad suured, mis Juss ärikaaslaste tagant virutas. Ta viidi metsa ja anti ikka üks igavesti korralik ketukas. Peale seda jäi ta onupoja Indrek Sauli sõnul veidi imelikuks ja hakkas ennast suureks filmiprodutsendiks pidama. Kuigi tegelikkuses oli viimastel aegadel tema karjääri tipuks Kristliku supiköögi juhtimine, mille asutas tema ema ja mis tänaseks on tegevuse võlgade tõttu lõpetanud.

Anonüümne ütles ...

http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/search/label/AHISTAJA%20JUHAN%20SAUL%20GROSS

Anonüümne ütles ...

Metsa see Gross. Huvitaks ikkagi, mis jama selle Antrooopovil ja Rahukal ikkagi oli. Kohe meenub kunagine bensiinimaama-jama ja muud jamad (Hummerdamine väga bravuurselt).

Siiani ei suuda mõista, kuidas Rahuka moodi mees sai Riigikogu komisjoni pealikuks.

Anonüümne ütles ...

õige jutt, kohe hea lugeda