reede, 6. november 2009

Miks Eestisse TEGELIKULT ei investeerita, Ekspress Grupi näitel

Valitsuse juhid armastavad öelda, et Eestisse ei investeerita sellepärast, et käibel pole eurot. Või siis, et Eestisse hakatakse investeerima, kui tuleb euro, aga see on üks ja sama.

Aga vaatame nüüd neid ettevõtteid, kuhu peaks siis investorid, välismaalt hakkama investeerima. Võtame Ekspress Grupi. Selle ettevõtte raamatupidamises on kajastatud selline ettevõte nagu Delfi ligi 800 miljoni kroonise hinnaga. Põnev, eksole. Kui kogu Ekspress Grupi väärtus (mis siis hõlmab lisaks Delfile ajalehti Eesti Ekspress ja Maaleht, 50% Eesti Päevalehest, 50% ajakirju kirjastavast Ajakirjade Kirjastusest, raamatukauplusteketti Rahva Raamat, trükikoda Printall, kojukandefirma Express Post, kirjastusi Leedus ja Ukrainas jm kribu-krabu) on 300 miljonit krooni. Ehk: kui Ekspress Grupp peaks minema pankrotti, siis aktsionärid ega võlausaldajad (kaasa arvatud näiteks töötajad, kes pole palka saanud) ei saaks mingi nipiga Delfi eest 800 miljonit. Pigem 100 miljonit, aga ma arvan, et mitte sedagi. 50 miljonit vast saaks.

Nüüd, kujutate ette, asi, mis maksab 50 miljonit, on hinnatud aruandes 800 miljoni peale. Ja see pole nali. Tegemist on suure ja tähtsa börsiettevõttega.

Nüüd miks peaks üks investor, välismaalt, investeerima ettevõttesse, mis reklaamib oma väärtuseks mingi summa, kui tegelikkuses maksab see ettevõte mitu korda vähem. Umbes kümme korda vähem. Ja ettevõtte raamatupidamises laiutab hiigelsuur auk. Selge, et sellisesse ettevõttesse ei investeerita, ja see on ka TEGELIK põhjus, miks Eestisse ei investeerita. Nagu on vihjatud, on paljudes Eesti ettevõtetes veel buumiaegne mull sees ja see tuleb sealt välja lasta. Enne ei muutu midagi. Tulgu käibele või Šveitsi frank.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Millina firma Ekspress Gruppi auditeerib? Nad peaksid ju seda Delfi väärtust iga aasta hindama ja sarnaste Euroopa turul olevate ettevötetega vördlema. Juhul kui ei lasta alla hinnata, siis kohe ju auditi aruandes märge sees. Kas ikka saab nii suur erinevus olla?

Inno ütles ...

Vahearuanded on auditeerimata.

Anonüümne ütles ...

Ma mötlesin 2008. konsol. aruannet, mida auditeeriti aprillis 2009. Lisa 18 immateriaalne PV. Kui firma juhtkond arvab ja pöhjendab, siis ega audiitoril ole ka midagi muud teha, kui ölgu kehitada ja exceli arvutused üle vaadata. Muidu saab hiljem vaadata, kas prognoosid olid öiged jne, aga kindlasti 2009.a aruandes väärtuse langus tuleb, vastavalt vöimalustele...kuidas omakapital vöimaldab. Raske on neil kindlasti.

Inno ütles ...

Muidu oli 2008 audiitor Eva Jansen, PricewaterhouseCoopers. Seal olid märkused ka sees, ma vaatan seda asja.

jevlampi ütles ...

Eestisse ei investeerita sellepärast, et eesti pole õigusriik. Burkhardtilt pressiti raha välja? Pole olnd, väidab võimulolev klikk. Sisuliselt võltsiti valimistulemusi nii viimastel presidendivalimistel kui riigikogu valimistel? Pole olnd, kõik on seaduspärne, tuleb kiire vastus. Poliitilisi vastaseid represseeritakse? No mis te nüüd...

Anonüümne ütles ...

See oleneb audiitori nn. suvast, kuidas hinnata. Konservatiivsemad audiitorid ei lase sellist jama läbi. Kahjuks on Eesti nii väike ja PricewaterhouseCoopers`il on omad kalad. Rahvusvahelistele kriteeriumitele selline hindamine küll ei vasta. Tean paljusid ettevõtteid, kes on Pankrotiseaduse mõistes pankrotis aga võimlevad ja lollitavad edasi, tekitades järjest suuremaid võlgu ning sellega tõmbavad ka veel tegutsevaid ettevõtteid kaasa. Eelkõige vastutab muidugi juhatus aga audiitorile lasub ka väga suur vastutus, võlausaldajatele tekitatud kahju eest.

Anonüümne ütles ...

See audit haiseb ju päris räigelt.

PriceStinkhouseCoopers