Reformierakonna õnnest ja õnnetusest

Reformierakonna õnn ja õnnetus on see, et ta on üle võtnud, või varastanud kõik teiste erakondade paremad ideed, reklaaminud neid kui enda omi, saanud vastutasuks valimistel kõvasti hääli, ning olukorras, kus peab nende ideede eest vastutama, üritab seda vastutust teistele kaela määrida. Ent see võib bumerangina Reformile endale tagasi tulla, kui valija saab aru, mis värk on.
Tuletame meelde. Pronkssõduri eemaldamine. Vana Isamaaliidu, hilisema nimega IRLi idee, mille mattis mõneks ajaks maha Jüri Mõis, kui interrinde mehe Jevgeni Koganiga Tallinnas abielu sõlmis. Reform korjas idee üles, presenteeris seda kui enda oma, korraldas sõduri äraviimise, kõige ebasobivamal ajal ja rohmakalt, mis oli kokkuvõttes tõeline ämber, ent süü veeretati hoopis venelaste kraesse. Justkui oleks venelased korraldanud pronkssõduri äraviimist.

Siis pensionide ja ametnike palkade hüppeline suurendamine, mis viis riigi pankrotti. Keskerakonna idee, mida Kesk polnud suutnud ellu viia, kuna Kesk pole viimase 20 aasta jooksul Eestis suurt võimul olnudki. Reform varastas selle idee Keskilt ja tegi teoks, vastutus veeretatakse Keski kraesse. Jällegi, Kesk pole sellega teps mitte seotud.

Siis vanemapalk, mille taga olid esialgu sotsid, sooviga maksta kõigile emadele teatud aja jooksul võrdset palka. Reform varastas selle idee ja kohendas enda järgi: maksta vastavalt vanema varasemale palgale, mis muutis vanemapalga kulukaks ja suurendas veelgi ühiskonnas valitsevaid kääre: rikkad said juurde ja vaesematel jäi puudu. Vanemapalk, mis oli mõeldud tööealise elanikkonna suurendamiseks Eestis, on oma aktuaalsuse minetanud, kuna Eestis on üle 100 000 töötu ning suureneb ajude ja tööjõu väljavool. Eesti maksumaksja peab selle luksuse kinni maksma: töökäte "tegemise" ja ettevalmistamise arenenud riikidele. Eestist voolab välja rohkem rahvast kui emad jaksavad sünnitada. Selles süüdistab Reform majanduskriisi, mille ta ise on Eestis tekitanud.

Tulumaksu langetamine, Reformi enda loosung, mis pidi olema majanduskasvu nurgakivi, on muutunud karikatuuriks, millest Reform ise ka enam kinni ei hoia. Kuigi praeguses olukorras, kus majandus on languses, peaks turgutamiseks just makse alandama, on Reformi juhitav valitsus asunud makse tõstma, sundides seda peale ka kohalikele omavalitsustele.

Eesti riik on pankrotis, ent seda riiki juhtiv Reform ei tunnista, vaid otsib süüdlasi mujalt. Küll on süüdi Savisaar, kõigis surmapattudes, küll Pihl, samuti kõiges süüdi, küll rohelised, kellega ei saa arvestada, ja küll IRL, kes ei käitu nii nagu vaja. Valitsus ei saa jätkuvalt hakkama euro kasutuselevõtuga, milles viimasel ajal on hakatud süüdistama hoopis kohalikke omavalitsusi.

Reformierakond oli õnnelik siis, kui nautis teiste ideede vargusest saadud vilju, ent lõppude lõpuks peab see erakond hakkama vastutama ka tagajärgede eest. Tagajärgi pole võimalik pikka aega teiste kraesse veeretada. Nii nagu endises NLiidus, kus üritati aastakümneid oma saamatuse süüd veeretada lääne roiskuva imperialismi kraesse, rahvast lollitada, ent kus rahvas sai lõpuks aru, mis tegelased need niinimetatud kommunistid õigupoolest olid. Lihtlabased pätid ja vargad, nagu hiljem selgus.