Siin üks sissekanne/kommentaar, mis saabus Irja sissekande juurde:
Majakas. Kui keegi eestlastest on üldse Prometheus, majakas, inimene, kes oli ja on jätkuvalt oma ajast ees - see on vabadusvõitleja Mart Niklus. Mehele väänati 16 aastat vanglat. Ja siis, aeg oli juba edasi läinud, perestroika paistmas, toodi mees Venemaalt Tallinna tagasi ja pakuti - kirjuta armuandmispalve, saad enne tähtaega vabaks. Tal oli veel aastaid istuda. Igaüks oleks kirjutanud. Lagle Parek, muide, just nii vabaks saigi. Kirjutas, kahetses... Aga Niklus ei kirjutanud. Ja ei kahetsenud midagi. Ja sõit läks taas Venemaale türmi tagasi.
Mart Niklust on esitatud 10 (KÜMME!) korda Tartu linna aukodaniku tiitli saamiseks. Aga selleks ta pole saanud. Küll aga trobikond endisi kommareid. Kuid mis siin imestadagi. Kui kõik need, keda Mart Niklus vene ajal sarjas, on nüüd enamalt jaolt ikka pukis edasi.
Äsja ilmunud TEA enstüklopeedias on küll olemas märksõna Balti kett, see oli see, kui eestlased end nn vabaks laulsid ja ennast edasi-tagasi kõigutasid. Aga puudu on Balti Apell, üks Eesti taasiseseisvumise alusdokumente. Kas keegi on üldse kuulnud sellest midagi? Näete. Ei imesta.
Nii et veel kord - Mart Niklus ja tema õnnetu saatusekaaslane, vabadusvõitleja ja märter Jüri Kukk, kelle arreteerimisest möödub tänavu 13. märtsil 30 aastat - au sisse, mida nad väärivad!
6 kommentaari:
Tahame Juhan Saul Grossi tagasi !!!!!!!! Inno,lase mees rääkima.
Mart Niklus pärast väsitavat, ent ülitoredat päeva Helsingis koos sõprade Pjotr Puškarnõi, Maksim Reva, Dimitri Linteri, Johan Bäckmani ja teistega. Aamen.
Mart Niklus pommitab igasuguste kirjadega, kõik on tema meelest pätid ja kaabakad.
See, et Mart Nikluse ümber on juba aastaid ehitatud kuvandit, justkui oleks ta mingi poolearuline hull, on küll kahetsusväärne. Tegelikult, ja seda tõestavad nii tema vaated kui teod, on Niklus üks väheseid kõrgintellektuaale Eestis. Niklus pole mingi poolharitlasest katlakütja, nagu näitaks Enn Tarto, vaid TÜ lõpetanud erudiit, kes valdab vabalt paljusid keeli. Tema prantsuse keelest tõlgitud suurteos "Arutlus vabatahtlikust orjusest" ilmus Akadeemias 2007 ning see on ja jääb üheks üldinimlikuks vabadusvõitluse alusdokumendiks sõltumata rahvusest.
Wiki annab Jüri Kuke arreteerimisdaatumiks 13 märtsi. Ja muidugi 30 aastat tagasi, 1980, mitte 20 aastat tagasi.
Andres
Õige, Jüri. Kuidas küll aeg lendab. Muidugi 30 aastat.
Postita kommentaar