Kas Eesti jääb nibin-nabin euro ukse taha?

Väljavõte FT veebist.

Veidi sellest, millest Postimehe FT ülevaated ei räägi: et Eesti võib nibin-nabin jääda euro ukse taha, nii nagu Leedu 2007. aastal. Nagu FT ülevaatest selgub, prognoositakse Eestile tänavuseks aastaks 3,2% eelarve defitsiiti, nn euronorm on 3,0%. See on küll Euroopa mõistes väga hea tulemus, ent pole siiski piisav. Ja kui vaadata Malta, Küprose ja Sloveenia arengut, mis uutest liitujatest euro kasutusele võtnud, siis on nende eelarvedistsipliin väga käest ära läinud. Mistõttu ei pruugita Eestit üldse vastu võtta. Mis omakorda on hoop praegusele valitsusele, mis on toonud euro nimel väga suuri ohvreid.

Ka praegune Kreeka kriis ei sisenda euro suhtes erilist optimismi. Kreeka tõttu vaadatakse kõiki probleemseid riike väga teraselt. Eestil on võrreldes teistega küll väga väike valitsusvõlg, ent erasektori võlg on märkimisväärne, ning selle teenindamise võimalused kasinad olukorras, kus tööpuudus on jõudmas 20%ni. Mis tähendab olulist maksulaekumiste vähenemist ning olukorras, kus reservid on otsakorral, suureneb surve eelarve defitsiidile.

Samas on Eestis viimastel kuudel intressid alla tulnud, mis näitab, et turg ootab euro kasutuselevõttu. Samuti on euro suhtes olnud optimistlikud Euroopa keskpanga esindajad.

Inno ja Irja kohvik toetab euro kiiret kasutuselevõttu, sest euro on Euroopa Liidus Eesti jaoks ainus kasulik asi. See vähendab oluliselt Eestisse investeerimise riske, samuti muudab hõlpsamaks turistide asjatoimetused. Olukorras, kus Eestit külastab aastas mitu miljonit turisti ja turism on kõige olulisem ekspordiartikkel ehk valdkond, mis raha sisse toob, on euro VÄGA oluline asi. Euro maha magamine on praeguses olukorras kuritegu ning kui Ansip sellega nüüd hakkama ei saa, siis soovitan ma tal endale kuul pähe lasta nagu tegi üks varasem valitsusjuht Johannes Vares-Barbarus.