Tööpuudus Eestis - sotside ja kesikute "süü"

Kõige häälekamalt süüdistavad praegust valitsus tööpuuduse põhjustamises sotsid ja kesikud. Ent paradoksaalsel kombel on praegune tööpuudus justnimelt sotside ja kesikute "süü". See tundub esmapilgul kummaline, et kuidas siis nii - see on ju võimatu, sotsid ja kesikud on juhtinud tähelepanu tööpuudusele ning nõudnud selle vähendamist. Ent targutamisest jääb paraku väheks.

Kui emotsioonid kõrvale jätta, siis tekkis tööpuudus Eestis millest? Kui võtta aluseks näiteks Kreenholmi tehase näide. Eks ikka sellest, ja millest on ka palju räägitud, et Eesti pole enam odava tööjõuga maa. Tootmine liigub odavamatesse piirkondadesse, olgu siis selleks India, Hiina või Aafrika riigid. Paljud tööstused on kadunud tervest Euroopast, näiteks seesama kangatööstus, mis oli veel mõni aastakümme tagasi väga levinud Inglismaal ja Iirimaal, isegi Rootsis. Täna, nagu selgub, ei kitkuta Iirimaal isegi kanu mitte, ka see tööstusharu on kolinud odavamatesse piirkondadesse. Ühesõnaga: paljud töökohad on Eestist lahkunud ja lahkuvad jätkuvalt seoses üha kõrgemate palkadega. Ei hakka siinkohal kiitma või laitma kõrgemaid palku kui nähtust, aga küsime nii: kes olid kõige suuremad kõrgete palkade eestkõnelejad? Kes rääkisid vajadusest tõsta maksukoormust, mis omakorda rõhub maksumaksjaid, ettevõtjaid ja takistab uute töökohtade loomist? Aus vastus: ei keegi muu kui sotsid ja kesikud. Kas polnud see nii?! Mis ei takista neid muidugi kõige valjuhäälsemalt kisamast, kui halvasti on majandanud praegune valitsus. Mida see siis tähendab: et valitsus peaks üles ostma kõik Kreenholmid? Tekib küsimus, kust võtta selleks raha? Võtta suured laenud, mida ei jõua tagasi maksta, lasta riik pankrotti ja väristada kätt, nagu juhtus Lätiga? See oleks äärmiselt vastutustundetu, eriti tulevate põlvede, see on siis laste suhtes, kelle elu kujuneb nagunii raskemaks, kuna neile ei jätku enam pensioni maksjaid ja nad peavad suure tõenäosusega elu lõpuni töötama. Olgem ausad, ei sotsidel pole mingeid vastuseid küsimustele, mida ette võtta nende Kreenholmidega, mille tulemusel tööpuudus galopeerib. Pakutud on, et riik võiks ise luua töökohad, nagu need nn sotsiaalsed töökohad, Tallinnas siis bussisaatjad jms töötajad. Ent kust võtta selleks raha? Selliste töökohtade loomine tähendab omakorda maksukoormuse tõusu, mis vähendab veelgi ettevõtjate võimalusi luua päris töökohti. Pigem liiguvad selle tulemusel nii ettevõtjad kui töökohad üldse Eestist välja, praegusest veelgi suuremal määral. Või siis oleks võinud devalveerida valuutat? Ent mis see oleks andnud? Eestis kui avatud majandusega pisiriigis tähendanuks see kaupade, eriti aga toidukaupade kallinemist ning laenumaksete suurenemist. Kas kesikud ja sotsid oleksid suutnud näljas ja kodu kaotanud noorte peredega tõtt vaadata? Raske uskuda.

Sotsid ja kesikud peavad tunnistama, et nende idee Euroopa-tasemel palkadest Eestis on läbi kukkunud. Kogu senine nn heaoluühiskonna mudel on kokku kukkumas terves Euroopas. Nüüd on tulnud välja, et see heaolu oli bluff, õnnetu kaardimajake, mis oli üles ehitatud suurtele riigilaenudele, mida nüüd keegi enam tagasi maksta ei jõua. Mis sunnib paljudes riikides vähendama nii ametnike palku kui pensione. Rahvas on küll tänavatel, aga sellest pole kasu, sest raha puu otsas ei kasva ja seda kuskilt juurde ei tule. Jäänud on valusad ja väga valusad otsused. Eestlased on pigem õnnega koos, et leiavad normaalse palgaga tööd välismaal. Välismaal tööl käimine on hull lugu, aga palju hullem oleks olukord, kus nad peavad töötuna kodus istuma. Riigi väike maksukoormus võimaldab ka maksud madalad hoida ning seetõttu on lootus ka uute töökohtade tekkele. Juba on märke sellest, kus inimesed pöörduvad välismaalt koju tagasi ning välismaal kogutud säästudest on võimalik Eestis ettevõtteid püsti panna. Nüüd on küsimus vaid selles, kuidas suudetakse tagada õigusriik ning haldussuutlikkus, et need, kes Eestisse tagasi tulnud, ei peaks uuesti pettunutena lahkuma. Ja seda juba mitte töö või palga pärast. Neeme Järvi juhtum on siin väha ohtlik näide, see saadab signaali kõigile eestlastele välismaal. Mis kummaline, sotsid ega kesikud pole ses osas teistest karvavõrdki paremad: sotsist president kehtestab ühe inimõigusi piirava seaduse teise järel ning kesikute juht ei tee midagi rahvastevahelise vaenu vähendamiseks, vaid vastupidi, käitub talle antud usaldusega kui sulaselge pätt.

Eestis levinud struktuurse tööpuuduse (kus teatud valdkondades on suur tööpuudus, teistes jälle suur tööjõu puudus) leevendamiseks on ainuke võimalus õigeaegne ja heatasemeline ümberõpe. Pole aga kuulnud, et sotsid või kesikud hariduse korralduse teemal sõna võtaksid (nende ainus huvi näib olevat hullunud rahvamassid tänavale ajada), ainsana teeb seda Eestis IRL.