Ühed ütlevad, et eestlane on orjarahvas, teised jälle, et mitte. Aga vaadelgem, valimiste näitel, kuivõrd ostetav ja müüdav (mis on orjarahva tunnus) on siis ikkagi eesti rahvas.
Kõigepealt rahvasaadikud. Kas nad on ostetavad ja müüdavad? Tahaks kangesti loota, et mitte. Et nad tõega kandideerivad teisi esindama vaid selleks, et tõesti teiste, kogu ühiskonna elujärge paremaks muuta. Ent tegelikkus? Mis oli esimene asi, mida tegi pealinna linnapea võimule saades? Õige, soetas omale uue miljonikroonise luksusauto ning sõitis armukesega soojale maale. Kas ta tegi seda ühiskonna elujärje paremaks muutmiseks? Kahtlane. Kui selle kõrval kuuleme, kuidas seesama linnapea on saanud meelehead ühe välisriigi raudteefirma juhilt, siis tekib küsimus, miks ta seda tegi? Kas tõesti selleks, et ühiskonna elujärge paremaks muuta? Samuti kahtlane. See rahvasaadik on nii ostetav kui müüdav, klaashelmeste eest, kui soovite.
Lähme edasi. Kuidas see rahvasaadik üldse võimule sai? Kas seetõttu, et oli rahva elujärge paremaks muutnud? Samuti kahtlane. Alles äsja oli see rahvasaadik lasknud riigi omandusse osta mitme miljardi krooni eest raudteefirma, mis ühiskonnale edasi on vaid kahju toonud. Mitu miljardit krooni rahva raha läks vett vedama. Kas see oligi põhjus, miks võõrriigi raudteefirma juht seda rahvasaadikut heldelt poputas? Vastutasuks selle eest, et Eesti riiki ja rahvast mitme miljardi krooniga pügati. See mitu miljardit krooni on ligi paar tuhat krooni iga elaniku kohta. Selle mitme miljardi krooniga oleks saanud veel aastaid pidada üleval neid koole, mida nüüd järgemööda suletakse. Või maksta emadele täispalka kuni lapse 3 aastaseks saamiseni, mille jaoks raha napib. Või pidada üleval veekogude aastaringseid päästetalitusi, mis säästaks inimesi uppumast. Või maksta pensionäridele lisa. Ent seda ei juhtu, sest ka valija laskis end ära osta. Samuti klaashelmeste eest, kui lubate.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar