Kuidas käituvad röövijad, vol 2

Kuivõrd röövijad andsid täna teada, et tahavad raha, siis võib arvata, et nii see ka on ja Eesti riigil ja/või sõpradel-lähedastel tuleb raha valmis panna. Tekib kindlasti küsimus, kui palju. Võib arvata, et röövijaid kimbutab seesama küsimus. Ükskõik, kas eesti poisid rööviti ukrainlaste või tont veel teab kelle pähe, või ajasid röövijad midagi muud sassi, on selge, et röövimise peale on kulutatud hea hunnik raha. Pluss veel poiste ülalpidamine ja toitmine, mis on kusagil peidu-urkas tõenäoliselt samuti üpris kulukas. Sestap võib arvata, et röövijad tahavad saadud kulutused tasa teenida ja veidi preemiat otsa. Ent kuivõrd tegemist on eestlastega, võib raha küsimine olla nende jaoks paras pähkel. Kui oleks ameeriklased, paneks kohe 10 miljonit, aga eestlaste puhul, selline summa võib lähedased sootuks ära ehmatada, või kardavad röövijad, et liiga suure summa puhul lüüakse Eestis käega ning jäetakse raha üldse maksmata. Mis neil siis nende 7 eestlasega teha? Lasta niisama lahti ilma peale? Sõidutada röövijate kulul veel Beiruti lennujaama? Ei, seda röövijad tõenäoliselt ei taha. Niisiis tuleb eelkõige röövijatel selgeks teha, mis summadest või kaubast on üldse võimalik rääkida. Kas miljon eurot, miljon dollarit, miljon Eesti kohalikku tugrikut või sootuks 100 lammast. Sestap kombatakse pinda ja summat igaks juhuks ei nimetata. Võimalik, et röövijad on oma esindajad juba saatnud Eestisse asja uurima, et mis koht see selline on, ja mis summadest võib üldse olla jutt. Või siis konsulteeritakse inimestega, kes Eesti kohta midagi teavad. Nood muidugi ütlevad, et ex-soviet, mis tähendab, et röövijatel võivad karvad mõneks hetkeks kehal püsti tõusta. Tont neid eestlasi teab, viimaks tulevad veel tagasi ja maksavad kätte röövijate peredele, naistele ja lastele. Kahtlemata on röövijad selges kimbatuses, millest annavad märku nende arglikud katsed ühendust võtta. Ilmselt lootuses leida kedagi, kellega oleks võimalik hakata läbirääkimisi pidama. Tegelikult on ju e-maili aadress olemas.