Kuigi suusakuulsus Andrus Veerpalu ütles täna pressikonverentsil, et pole keelatud aineid tarbinud (kõlades samas sama ebaveenvalt kui moosivarguselt tabatud poisike ja hakates selle väite peale lausa nutma), on rahvusvahelise antidopinguagentuuri WADA ülevaate kohaselt inimese kasvuhormoon (Human Growth Hormone - hGH) selline, mida on raske avastada, kuna seda tarbitakse võistluste vahepeal, mistõttu võetakse selle avastamiseks proove ette hoiatamata. Mis Veerpalu puhul ka juhtus, erinevalt kõikidest teistest Veerpalu proovidest, mis on võetud vahetult kas siis enne või pärast võistlust. Samuti on hGH proove võetud väga lühikest aega (hGH proove hakati võtma alates 2004. aastast, esimene vettpidav positiivne proov kinnitati alles aasta aega tagasi Inglismaal), mistõttu võib arvata, et sportlased ei oska ohtu aimata.
Samas on raske uskuda, et isegi, kui Veerpalu dopingut pani, või keegi talle seda tema teadmata manustas, jättis selle avastamise päris saatuse hooleks. Mis lubab arvata, et keegi, kes dopingu-asjast teadis, koputas Veerpalu peale ja tõmbas sellega kogu Eesti suusaspordile vee peale. Miks? Võimalik, et takistada näiteks Alaveri minekut Venemaale peatreeneriks. Pärast Veerpalu positiivset A-proovi lõppesid lisaks Veerpalu suusakarjäärile kui lõigatult ka jutud Aleveri siirdumisest Venemaale, kuigi tal läbirääkimised juba käisid pikka aega. Küll aga siirdusid Venemaale Alaveri meeskonna ülejäänud liikmed.
Kui vaadata reaktsioone Veerpalu dopingu-skandaalile, siis esimesed parastajad olid norrakad Norra suurimas väljaandes Verdens Gang, mille omanik on meediagrupp Schibsted, mis annab omakorda välja Postimeest, mis Veerpalu dopingu-skandaali avalikkuse ette tiris. Kas mängus on norralaste kuri käsi? Norrakad on juba aastaid tuututanud, et eestlased panevad dopingut, seda ka Šmiguni puhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar