Avatus teeb rikkaks, vabadus õnnelikuks

Kuigi ligi 40% Eesti elanikest arvab, et 20 aastat tagasi elasid nad majanduslikus mõttes paremini, ei olnud nad ometi õnnelikud, sest Eesti riik ei olnud vaba. Täna on saabunud vabadus, ent paljud inimesed on majanduslikes raskustes. Nende raskuste tõttu leiavad vähesed, et nad on õnnelikud. Mis on viinud huvitava olukorrani, kus inimesed on küll justkui vabad, aga pole õnnelikud, kuigi nad võitlesid omale õnne nimel välja vabaduse ja olid selleks, piltlikult öeldes, nõus sööma kasvõi kartulikoori.

Kuhu siis kadusid rikkus ja õnn? Kui vaadelda maailmamajanduse ajalugu viimase paarisaja aasta jooksul, mil Lääneriigid on Idal kiiresti eest ära rebinud, siis näeme, et need, kes võtsid omaks Adam Smithi ja David Ricardo teooriad turumajandusest, on läinud märksa paremini kui neil, kes seda pole teinud. Venemaa ja Hiina, mis flirtisid vahepeal ideega maapealsest paradiisist ehk kommunismist, on oma utopistlikud unenäod nii sisuliselt kui Venemaa puhul ka formaalselt üle parda heitnud. Tänapäeva Venemaa ja Hiina on turumajanduslikud riigid ning seetõttu on seal kasv väga kiire. Sama käib Ida-Euroopa kohta, kuigi mitmed Ida-Euroopa riigid, kaasa arvatud Eesti on end liitnud Euroopa Liiduga, mis on hülgamas turumajanduslikke põhimõtteid ja muutumas plaanimajanduseks, nagu seda olid aastakümneid Nõukogude Liit ja Hiina ning on Jaapan. Plaanimajanduslik Jaapan on viimased paarkümmend aastat elanud stagnatsioonis. Euroopa Liit, mis on oma laiaulatuslike toetusprogrammidega muutunud sisult kommunistlikuks, vaagub samuti stagneerumise piiril. Muide, ka Jaapan käivitas enne majanduse stagneerumist ulatuslikud abiprogrammid, ehitades mitte kuhugi viivaid sildu ja teid, mida keegi ei kasuta, ent sellest polnud abi majanduse jaluleaitamiseks. Smith ja Ricardo olid ettenägelikumad kui Karl Marx.

Eesti areng oli kiire enne Euroopa Liiduga liitumist, spekuleeriti ideega Eestist kui Põhjamaade Singapurist, inimeste elujärg kasvas kiiresti ka ilma laenurahata. Euroopa Liidus on Eestist saanud Põhjamaade tagahoov, mis kogub kuulsust kui kuritegevuse taimelava. Kui inimesed olid nõus sööma kartulikoori, et saavutada vabadus, siis pimestatuna Euroopa Liidu loodud pettekujutelmadest anti seesama kauaoodatud vabadus ise otsustada ära sisuliselt klaashelmeste eest. Pärast liitumist Euroopa Liiduga pumbati küll Eesti majandusse tonnide viisi Saksa ja Rootsi pensionäride krediiti, ent üleilmse majanduskriisi lävel korjati see raha niisama kiiresti ära ning nõutakse üüratut trahvi(intressi) selle raha lühiajalise kasutamise eest. Loodetud rikkus jäi saavutamata ning kokkuvõttes ja üldistatuna on eestlaste ilma nii vabadusest kui rikkusest. See on ka põhjus, miks pea pooled inimesed igatsevad Eestist ära ning niisama palju leiab, et nad olid paremal järjel 20 aastat tagasi.