Andres Herkel ja teised küll kurdavad, et juhtiv päevaleht Postimees avaldas Puna-Hiina reklaamlehe, aga keegi ei juhi tähelepanu, et selles võttis sõna Eesti riigi esindaja, suursaadik Andres Unga. Selline asi ei saanud ometi juhtuda ette teatamata ja kogemata. Mis näitab, et tegu oli teadliku tegevusega nii ühelt kui teiselt poolt, et kuidagiviisi siluda "äpardust" dalai-laamaga. Pole ime, kui varsti teatavad Eesti riigijuhid pühalikult, kui tore maa Hiina tegelikult on ja kuidas seal inimõigusi kaitstakse.
3 kommentaari:
Ma arvan, et see on suht ebaoluline, mida Eesti Hiina-Tiibeti osas arvab/teeb/otsustab, sest kokkuvöttest on Eesti ikkagi muu maailma poliitiliste otsuste järeljooksja/järelkokutajata (e.g. eelmise päeva globaalsed meedia 'key players' arvajate väljavötted vörduvad 100% järgmise päeva Eesti arvamusliidrite arvamustega. Muidugi on möned nüansid mis puudub sotsiaalset kompetentsi/mentaliteeti olukorda a la hinnata ja vastavalt tegutseda...aga see on teine teema...
PS: mis on juhtunud I&I blogiga...ajast maha jäänud? Aktuaalsust kaotanud? Väga huvitav oleks näiteks kommida Ingridi artiklit a la et kes teda nöustab?...pole küll parim tase, aga ikkagi kövasti üle keskmine... eriti peale pikka pausi...(on-line meedia pöhjal)....(Näide: "kontsert, mis ei kõnetanud - 23.8.11" ja "naise taak - 11.9.11")
Vot toda hiljutisimat kirjatükki on küll väheke kommenteeritud, küll natuke teises ja vähem nimesid nimetavas stiilis.
http://innojairja.blogspot.com/2011/09/kanaemade-kool-postimehe-arteris.html
Peep Põldsamm ütles kuldsed sõnad aga Eesti meedia koos valvekommentaatoritega vaid mökitab ja peedistab pööblit...:
"Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad."
Peep Põldsamm:Me pole Skype´ist õppinud.
Äripäev 25.Mai 2011
"Kui küsida,mida on Eesti globaalse äri ülesehitamise kohta õppinud Skype´ist,siis sellele on üks vastus-nothing!
(mitte midagi)," ütleb Modesat Communicationsi tegevjuht Peep Põldsamm.
"Seda kasutatakse ainult poliitilises retoorikas ja ta on eesmärgina väga hea sümbol,aga ärilises kontekstis pole Eesti eriti midagi saanud.See know-how,kuidas seda äri ja organisatsiooni üles ehitada,kuidas jõuda toimiva jaotusmehanismi ja brändini,mis strateeegiatega alguses mööda pandi ja kuidas end parandati,on kõik olemas,aga enamuses eiole see kahjuks Eestis."
Kasu rohkem kui korraks.
Põldsamm on skeptiline,et sellised edulood nagu Cherry.ee või Rate.ee Eesti majandusele suures plaanis midagi annavad.
"Kui räägime teadmistepõhisest majandusest,siis Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.Samuti ei saa olla iga hinna eest eraldi eesmärk see,kas ettevõte ise siin asub,vaid et rahvusvahelisest ärist tekkiv lisandväärtus maanduks Eestisse.Ettevõte peab asuma seal,kus on majanduslikult otstarbekas."
Intellektuaalomandi kaudu on võimalik välja tulla ka alltöövõtu ärimudelist."Kui sa seda kontrollid,siis sa võid olla küll väärtusahelas tagapool,aga tingimusi dikteerid sina.Oleme Modesatis arendanud välja erinevateks rakendusteks lahendused,patenteerinud tehnoloogiaid ja müüme neid maailma kõikidele suurtele ja väikestele telekommunikatsioonisüsteemide tootjatele.Kui nad on meie suhtes valiku teinud,siis nad meist enam loobuda ei saa." :)))
Riigiametnikud peavad suhtumist muutma.Et Eesti majandusele jalgu alla saada,peaks riik Põldsammi sõnul
muutma suhtumist ettevõtlusesse."Avaliku sektori juhid on need,kes vastandavad end erasektorile.Siiamaani ei tegele Eesti välisesindused meie ettevõtjate huvide esindamisega.Valitseb suhtumine,et see on labane ja madal ja need on kapitalistide erahuvid.Tuleb aga siia Hiina delegatsioon,vahetatakse paar minutit visakusi ja siis hakatakse rääkima sadamast.On majanduslikud huvid ja keegi ei häbene seda".
Teiseks tuleks saada aru,et Eesti majanduse edukuse üks alus on ka ärijuhtide professionaalsus,mida peaks õpetama palju paremini."Tundub,et seda pärsib avaliku sektori arvamus,et turg reguleerib end ise ja ettevõtjad tekivad ise,"märgib Põldsamm.Ärijuhtimise koolitust peaks tundma juba kogenud keskastme-ja tippjuhtidele,mite gümnaasiumipingist tulnud noortele.
Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad.Põldsamm leiab,et info ja telekommunikatsioon võib olla sektor,mis osaliselt päästab Eesti majanduse,sest see ei vaja toorainet ega tehaseid,aga see ei saa kindlasti jääda ainsaks valdkonnaks.
"Edulugusid tuleb tehnoloogia sektorist kahtlemata,aga näiteks 30% elanikkonnast ei saaks iialgi inseneriharidust.Midagi peaks olema juures-Arengufond räägib näiteks tervishoiuteenuste ekspordist."
Postita kommentaar