Eestit ootab Kreeka saatus pärast ELi toetuste äralangemist

Eestit tuuakse küll maailmale eeskujuks kui riiki, kes suutis läbi kärbete kulutusi piirata ja nii vältida langemist laenulõksu, kus praegu vireleb kogu Läänemaailm. Ühelt poolt on Eesti kiitjatel õigus: Eesti on tõesti suutnud pärast kriisi tekkinud august välja ronida. Teiselt poolt ei arvestata aga sellega, et ligi kolmandik Eesti SKPst moodustavad jätkuvalt eurotoetused, mistõttu aitas Eesti august välja euroraha. Samas on see ajutine tulu, mis ühel hetkel ära langeb. Nagu on näidanud varasemate euroabisaajate nagu Kreeka, Hispaania ja Iirimaa saatus, siis haigutab pärast eurotoetuste äralangemist kuristik. Miks? Sest neist eurotoetustest ehk ajutistest tuludest makstakse muu hulgas kõrgemaid pensione ja riigiametnike palku ehk siis püsivaid kulusid.

Kui vaadata ka euroabi Eestis, siis on see läinud valdavalt kivisse ja rauda. On remonditud koolimaju, millest osa juba kinni pandud. On ehitatud sildu, mis kuhugi ei vii ja nn kergliiklusteid, kuhu ei satu maapiirkondade kiire tühjenemise tõttu varsti enam ühegi inimese jalg. On ehitatud kiigeplatse ja külakeskusi küladesse, kus ei ole varsti enam ühtegi hingelist.

Tõenäoliselt läks Kreekasse ja Iirimaale mõeldud euroraha täpselt samasse auku, ehk ei aidanud tegelikult kaasa tööhõive ja elatustaseme parandamisele pikemas perspektiivis. Siis pole ime, et peale eurotoetuste äralangemist on poliitikud sunnitud kukkumise vältimiseks võtma laenu, sama saatus ootab mõne aasta pärast ka Eestit. Muide, enne kriisi peeti Hispaaniat ja Iirimaad kogu Euroopa suurteks edulugudeks, nagu nüüd Eestit ja teise Balti riike.