Eesti naudib praegu oma eelarvest 20%-lisi eurotoetusi, mis moodustavad aastas peaaegu miljard eurot. Kreeka, Küprose, Portugali jt Lõuna-Euroopa majanduste puhul on näha, kuhu on viinud selline toetuste poliitika. Lõuna-Euroopas kadusid toetused ära seoses nende riikide majanduste jõudmiseni 75% tasemele ELi keskmisest, kuhu Eesti jõuab 2020. aastaks või isegi rutem kui EL laieneb uute vaesemate riikide võrra. Mis tähendab, et kui midagi ette ei võeta, tabab Eestit samasugune kriis ja Eesti peab hakkama Küprosega sarnaselt Venemaalt abi paluma.
Läbi suurte toetuste satuvad majandused toetustest sõltuvusse ja ei suuda ilma toetusteta enam hakkama saada. Kreeka on sellise poliitika suurepärane näide. Kui Eesti tahab end päästa, peab ta loobuma toetustest ja võimalikult ruttu. Juba praegu tugineb suur osa Eesti majandusest, eriti maapiirkondades ainult toetustele, ehk elatub nn projektirahadest. Mis tähendab, et ilma toetusteta kukub kogu süsteem kokku. Mis juhtub siis, kui toetused 2020. aastal otsa saavad. Eestil pole endal kusagilt miljardit eurot aastas võtta, sellega peab juba praegu arvestama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar