neljapäev, 18. juuli 2013

Eesti jätab kasutamata digi-TV võimalused

Paar aastat tagasi, kui Eesti suure aplombiga digi-TV-le üle läks ja selleks hulga raha kulutas, siis oli juttu, et digi-tv-s hakkab olema hulganisti vabasid programme ja et see võimaldab igasugu tehnoloogilisi arendusi teha.

Nüüdseks on mitu aastat mööda läinud, inimesed on pidanud ostma omale teleka vaatamiseks digiboksid ja suisa uued telekad, ent vabade programmide hulk on vastupidiselt lubatule vähenenud ja pole olnud näha mingeid tehnoloogilisi arendusi. Sisuliselt Eesti praegu digi-tv võimalusi ei kasuta, mis tähendab, et digi-tv-le üleminek oli vaataja seisukohast mõttetu.

Näiteks Soomes saavad inimesed tänu digi-tv-le vaadata telekast kohalikke uudiseid, mis on osa uudisteprogrammist. Pärast üldise osa lõppu näidatakse igas piirkonnas eraldi uudisteprogrammi, mis hõlmab vaataja kodust piirkonda. Sellise asja oleks võinud ometi Eestiski ära teha, sest kohalik uudis ETV programmist praegu puudub. Näiteks Võrumaal saaks selle ühitada võrukeelse programmiga, sest Võrumaal ja mujal Kagu-Eestis räägitakse valdavalt võru keelt.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ETV programm on nii hõre, et ei suudeta isegi üht üle-Eestilist liini kokku panna, rääkimata siis paralleelsetest saadetest eri piirkondades.

Anonüümne ütles ...

Very good point. They built out this technology and infrastructure, then failed to use it. That doesn't seem to go along well with the politicians who say Estonia is a great nation for new technologies and innovation.

Inno ütles ...

Eesti väiksuse tõttu on poliitika turul ning ka avaliku halduse tööjõu turul konkurents praktiliselt olematu, mistõttu satub juhtivatele kohtadele palju inimesi, kes sinna ei peaks sattuma, mis omakorda muudab arengu ja otsustamise väga ebastabiilseks ja kaootiliseks. Uued tehnoloogiad ja innovatsioon olid prioriteet Mart Laari peaministriks oleku ajal, viimased kümmekond aastat on toimunud paigal tammumine ja vanade asjade nämmutamine, aga surnud kassi enam reanimeerida ei ole võimalik.

Kui varem käis tegelik areng Eestist väljaspool levitatud loost ees ja inimesed olid Eestisse tulles meeldivalt üllatunud, siis nüüd on alles jäänud vana lugu, millele tegelikkus enam aastaid järgi ei jõua. Võtame sellise lihtsa asja nagu wifi internetiühenduse. Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti ses osas maailmas esirinnas ja arutati, millal on kogu Eesti kiire tasuta internetiga kaetud. Omavalitsused isegi võistlesid, kes saab esimesena wifiga kaetud. Wifi arendusega tegelenud Veljo Haamerist ilmusid pea iga nädal artiklid ajalehtedes. Nüüd on tasuta wifi Eestis üha haruldasem, see kas ei tööta või on aeglane ning sellest isegi ei räägita enam.