neljapäev, 17. oktoober 2013

Ma olen väsinud geniaalsusest

Tere,

mina olen Reformierakonna valija. Idee poolest. Ma armastan vabadust ja olen hinges liberaal. Vihkan igasuguseid piiranguid ja seepärast hakkab mul halb, kui kuulen jutte uutest maksudest ja kelleltki millegi ära võtmisest.

Valisin eelmistel Riigikogu valimistel Reformierakonna poolt. Valisin üle-eelmistel Riigikogu valimistel Reformierakonna poolt. Nüüd, neil valimitsel valisin värisevate kätega sotside poolt. Ja pärast oli mul kuradi hea olla.

Ma lihtsalt ei saa, ei saa, ei saa valida enam ülbuse poolt. Ükskõik kui geniaalne see ülbus siis ka poleks. Ka Lenin ja Stalin olid geniaalsed ja osa venelasi arvab siiani, et nad olid parim, mis sai Venemaaga juhtuda. Ka Hitler oli teatavas mõttes geniaalne, osad tarkpead räägivad siiani, et ta likvideeris Saksamaal tööpuuduse. Mao oli geniaalne - vaadake, kui suureks paisus tema ajal Hiina rahva arv! Geniaalsed olid ka Henry VIII, Ivan Julm ja Napoleon Bonaparte.

Kuid alati ei ole geniaalsed valitsejad kõige paremad valitsejad. Sageli juhtub nõnda, et nad satuvad omaenese geniaalsusest vaimustusse, hakkavad end nii väga armastama, et arvavad, et kõik nende otsused on õiged ja vastuvaidlemisele mittekuuluvad. Sealtmaalt hakkab pihta teiste, vähemgeniaalsete inimeste alla surumine. Ühelt poolt võib geniaalsel valitsejal ju õiguski olla - ma ju tean asju kõige paremini, järelikult pean valitsema surmani! Minu aju kapasiteet on suurim, ergo ma võin teiste ideed jalge alla tallata! Teisalt - lõputu geniaalsus, üheainsa - ükskõik kui geniaalse - idee domineerimine on väsitav ja vaimselt ruineeriv.

Miks? Sest geniaalsus on ainult konstruktsioon, tal puudub hing. See, mis on geniaalne, ei pruugi olla hea. See, mis on geniaalne, ei pruugi hoida koos peret ega riiki. See, mis on geniaalne, võib halvata keha ja murda hinge. Panna tahtma end ära tappa, et mitte kordagi enam sellist geniaalsust näha, kuulda ja haista.

Mulle tundub, mulle väga-väga tundub, et meie väike Eesti on saanud geniaalsuse mürgistuse. Liiga pikka aega on meid valitsenud liiga geniaalsed valitsejad. Kel on kõige suurem aju kapasiteet, kes teavad kõiki asju kõikidest kõige paremini.

Selle käigus on aga kaduma läinud geniaalsuse, s.o aju, mõistuse vastandid - need, mis aitavad meil pimedas teed leida siis, kui geniaalsus on ummikusse jooksnud, kui ta on noaga sõrme lõiganud või kui tal on varvas villis - hing, tunne, vaist, aisting, aimdus. Kõik nii ilusad sõnad. Ma tunnen seda nii teravasti.

Enam ei ole õrnu halle toone, on ainult järsud mustad ja valged toonid. Ja üks kõikehõlmav Geniaalsus, mis teab kõike kõige paremini.

Tunnistan ausalt, et ma ei tea, kas sotsid on Eestile kõige parem valik. Võib-olla läheb kõik veel hullemaks. Aga ma olen väsinud, nii väga-väga väsinud geniaalsusest.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ehk siis sel ajal, kui oma blogis Savisaare tellimusel Reformierakonda mustasite, hääletas Irja Reformierakonna poolt... Kommentaarid on liigsed...

Anonüümne ütles ...

Irja ära enam kunagi oma peaga mõtle, sest tulemus on katastroofiline, kuula ainult mõnda tarka meest.

Anonüümne ütles ...

Sotsidele antud häälest oleks rohkem kasu olnud kui visanuks kohe peldikusse ja tõmmanuks vett peale ning õhk kohe puhtam.

Inno ütles ...

Irja on kogu aeg olnud vaadetelt liberaal ja Reformi armastanud sisimas ja sellest ka mitte mustamine (olgu öeldud, et Savisaar ei tellinud Irjalt midagi, vaid kleepis end lihtsalt blogi külge), vaid kriitika, mida aga kahjuks ei arvestatud, millest on kahju, sest Reformi toetus on kiires languses. Lootus on, et ükskord toimub reform Reformierakonnas ja seda erakonda on võimalik jälle toetada.

Anonüümne ütles ...

Irv, eestis ei ole nii palju inimesigi, et mingeid parteisid luua, aga siin on juba erakondadest jutt. Naerma ajab, eemalt vaadates.

Anonüümne ütles ...

Mina olen väsinud liberalismist:

Liberalism - see on haigus. See hävitab keha ja hinge. Mitte iga liberaal pole homoseksuaal, kuid kõik perverdid on liberaalid. Seepärast on nimetuski selline - liberasty.
Mis siis on liberalism?

Liberalism on looduses laialdaselt levinud: kui keegi sureb, siis selle keha kuulub automaatselt liberalismile. Keha laguneb ja mädaneb, muutudes korrastatud ühikust laialivalguvaks massiks. See on nähtus, mida füüsikas nimetatakse entroopiaks. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud. Entroopia annab süsteemile tõuke hävinguks.

Anonüümne ütles ...

Kujutage ette, et teete kodus remonti. Kui see tehtud, hakkate peagi nägema, kuidas süsteem taas järjest lagunema hakkab - tekib mustus, tolm, korralagedus. Selline on looduses ja ka inimühiskonnas asjade käik. Liberalism on kiireim tee korruptsiooni, kaosesse. Kas sellest on väljapääsu? Väikeses korteris või riigis on kergem entroopiale vastu astuda, suuremas raske. Euroliit tegi Eestis elu raskemaks. Kui USA timukraatia laieneb üle maailma, on kaos võimas ja purustav, sest sellele vastu töötav energia peaks olema veel võimsam. Kuid inimühiskonnas puuduvad ühtsed väärtusede ja aru saamine, kuidas on õigem toimida, et entroopiale vastu astuda, elu tasakaalus hoida. Entroopiale vastu astumine nõuab energiat, korteri remont pole kerge, vaja on jõud mobiliserida. Seepärast peaks mobiliseerimine olema pidev, me peame pidevalt olema valmis ja töös kaose hävitamiseks. Vohav neolibaralism ühiskonnas ei lase aga seda teha. Vohav liberalism inimeses ütleb, et homme teen, või et panen kellegi tegema, ise võtan vaheltkasu. Kui entroopia su võrgutab - kohe algab häving. Alguses on see lihtsalt puhkus, pärast laiskus, hiljem eneseõigustus - ja nõnda, moraalselt värdjaks muutudes oledki liberalismi haardes. Sul on ju vabadus ja õigused. Terve kuhi. Kuid kahjuks pole vastutust ja õiglust.
..........................

Kolmandat teed entroopias ei ole - kas anda kaosele roheline tee või mobiliseerida jõud. Miks Venemaal kaos tekkis. Aga selle pärast, et ei astutud vastu liberalismile, mis üle piiri riiki imbus ja ka seestpoolt rahva mugavaks tegid - valge laeva ootamine pole ju midagi muud, kui entroopia suurnedamine, ootamisele energiat ei kulu, kõik ümberringi laguneb ja hävineb.

Nüüd Venemaa mobiliseerib ennast, kaosele/ liberalismile/ entroopiale on vastu astutud. Miks just Venemaa on esirinnas selles osas? Aga tuleb vaadata minevikku ja mõista, millised koolid nad on läbinud, millisest mentaliteedist millisesse mentaliteeti tõusnud. Eestis end ei ole mobiliseeritud, mõni naine ja mees ülistab liberalismi, paljastades enda tegeliku olemuse ja eitab õppetundides omandatud tarkusi.
Lihtne näide: võtate jäätise külmikust ja see hakkab laiali vajuma, ollus muutub järjest liberaalsemaks ja libedamaks ja tolerantsemaks. Sama juhtuks teiste toiduainetega. Sama on juhtunud Eestiga. Kuid külmikus seda ei juhtuks. Miks? Õige, külmik töötab entroopiale vastu ja sellekski on vaja energiat. Liberalism on seepärast veetlev, et annab võimaluse laiali valguda, energiat mitte kulutada. Hävitasime tööstuse, asemle sama võimusust pole suutnud organiseerida, sest ootame euroabi. Teiste arvelt on mõnda aega hea elada. Kas olete mõelnud, miks laip haiseb magusalt. Lõhn on võimatult imal. Lõpuks lämmatavalt imal. Seda sellepärast, et see on hävingu ehk entroopia lõhn. Sama imalad on ka euroopa neoliberalistlikud väärtused. Kunagine lääne lõhn oli ahvatlev, vabadus näis jumalusena. täna tunneme selle imalust (töötust, aidsi, korruptsiooni). Lääne tsivilisatsioon on määratud laostumisele, kuna ta ei astu eentoopiale vastu, vaid avab sellele rohelise tee: juba on maha raiutud metsad, et saaks rohkem elust mõnu tunda ja puhkusereisidel käia, aga Saksamaal pole asemele üldse midagi istutatud. Nüüd ollakse Eesti metsade kallal.
Pederastia, abielurikkumine, ihadele järgi andmine paksuks söömise ja narkomaania võtmes - see on liberalismi toodang. Liberalism on ideoloogiline konstruktsioon , mille võtmesõnaks on positiivsus. Positiivne - see on lagunemine. Pole juhus, et see sõna sündis tsiviliseeritud maailmas .

Veel üks näide: sa hõljud vabalt taevast alla, nii mõnus ja suursugune tunne tekib, eufooria ja positiivne tunne liberalismist on suur. Kuid vanasõna - armastad kelguga sõita, pead vedama ka kelku - ei tähenda ainult vaba langemist. Vabalt langemine lõpeb maa peale kukkumisega. Liberaalid kahjuks armastavad vaid lennata, kelguga mõnusalt alla lasta, vabalt paarituda ja paari heita, aga mitte kelku vedada, vastutada, rahva jõude mobiliseerida. Selle asemel öeldakse, et minge aga.