laupäev, 11. jaanuar 2014

Eestis on liiga vähe vabadust

Eestis on viimase paarikümne aastaga kujunenud välja olukord, kus Eesti ise on küll vaba, aga Eestis on inimestel üha vähem vabadusi. Vabaduste piiramiseks tuuakse omakorda mitmeid põhusi, üks laiem valdkond puudutab vabaduste piiramist ja suurema kontrollimise vajadust kogu arenenud maailmas ning Eesti puhul peetakse normaalseks olla teistega vabaduste piiramises, näiteks laiaulatuslikus jälitamises ja pealtkuulamises solidaarne. Teiselt poolt põhjendatakse vabaduste piiramist asjaoluga, et Eestist on saanud nö arenenud riik, kus vabadused peavadki olema piiratud. Näiteks on praegu Eestis ettevõtlusega märksa keerulisem, et mitte öelda võimatu tegeleda võrreldes 1990ndate algusega, kus firmadel polnud isegi raamatupidamiskohustust ning paljud ettevõtted nautisid eri maksusoodustusi. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on Eestis ettevõtlusega alustamine muutunud eri nõuete ja piirangute tõttu väga vaevarikkaks ning puhtmajanduslikult mõttetuks.

Sõna- ja mõttevabadus, mida Eestis pealtnäha hinnatakse, on samuti üha piiratum. Kes vähegi midagi julgeb arvata, eriti Eesti poliitilise või majandusliku olukorra kohta, seda ootavad avalikud pilked kas presidendilt, peaministrilt või rahandusministrilt. Kokkuvõttes on Eestis üha raskem midagi ette võtta või midagi avalikult arvata ja öelda või üldse midagi muuta. Olukord sarnaneb nõukogude ajaga, kus eestlastel oli vabadus ajada oma asja vaikselt õhtuti pärast tööd köögilaua taga ja sellega võimalused piirdusidki.

Vabaduse mõttes ujub Eesti selgelt vastuvoolu kogu ülejäänud maailmaga. Nn arenenud riikides võitlesid inimesed omale vabadused välja 1970ndatel aastatel, isikuvabaduste laineharjal tulid võimule ja ujusid nii Reagan kui Thatcher, mis muu hulgas tähendas väikerahvaste enesemääramise tunnustamist rahvusvahelisel areenil. Praegune iseseisev Eesti on vabaduse ajastu laps, aga kahjuks Eestis endas pole sellest aru saadud. Vabadused, mis arenenud riikides on täiesti enesestmõistetavad, on Eestis mingil seletamatul põhjusel põlu all. Vabaduste piiramist, mis arenenud riikides on praegu tõsise kriitika all, peetakse Eestis täiesti normaalseks. Eesti on koos Lätiga ainsad riigid Euroopas, kus ulatuslik pealtkuulamine ja inimeste jälgimine on valitsuse tasemel heaks kiidetud.

Miks on vabadus hea? Inimkonna arengut jälgides on vabaduse ajastul toimunud nii majanduslik kui kultuuriline õitseng ja vastupidi, kui vabadused on alla surutud, siis käivad alla majandused. Näiteid pole vaja selle kohta kaugelt otsida ja praegune Eesti stagneerumine selle parim tõestus. 1930ndatel viis inimeste isikuvabaduste piiramine terve Eesti riigi vabaduse kaotuseni.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vabadus on alati olnud suhteline. Juba Švejk pani tähele,et hullumajas on selline vabadus millest isegi sotsialistid ei oska unistada.Peamine ei ole vabaduse kui sellise puudumine vaid "vabaduse" jaotumine. Autorollo ja VEB fondi skandaali osalised on täiesti vabad uusi kuritegusid korda saatma ilma,et olks mingit hirmu karistuse ees. Pätt kross võib vabalt mererööviga tegeleda ja EAS-i kaudu raha saada,pätt parts võib täiesti suvaliselt teha "loll-investeeringuid" ja ansip võib kõnetoolist koos ligiga lõpmatult korrutada mantrat "rahandus on korras". Probleemiks pole vabaduse kui sellise puudumine vaid jaotumine. Osadel on seda liiga palju samas kui enamusel on liiga vähe.

Inno ütles ...

See on alati nii olnud, et mida rohkem on vabadust riigi juhtidel, seda vähem on seda kodanikel. Paremaid tulemusi saavutatakse neis riikides, kus kodanikele on antud rohkem vabadust.

Anonüümne ütles ...

elust enesest- https://www.facebook.com/veiko.rammel1?fref=ts

veiks olla paar päeva kadunud olnud aga näe välja ilmus

aga mis juhtus Nõmme raadioga?
https://www.facebook.com/nommeraadio?fref=ts

Anonüümne ütles ...

See ongi meie riigi juures kõige kurvem. Demokraatiat mängitakse õukonna reeglite järgi ja teistsugused arvamused kas summutatakse üldse maha nagu enamikel juhtudel või materdatakse ja moonutatakse ära. Selline tagasisideta valitsemine võib viia ainult krahhini