Kuidas suure naabri kõrval ellu jääda? Tuleb hästi läbi saada!

Nii kummaline kui see ka pole, eeldab suure naabri kõrval ellu jäämine eelkõige head läbisaamist.

Võtame näiteks Portugali, mis asub täielikult oma suure naabri Hispaania embuses, ent on suutnud läbi aastasadade säilitada iseseisvuse. Kuidas? Vastus on lihtne: tuleb oma suure naabriga hästi läbi saada.

Tõsi, Portugalil on olnud Hispaaniaga konflikte ning korra on isegi iseseisvus kaotatud, kui Portugali kuningal polnud pärijat ning lähim sugulane oli parasjagu Hispaania riigipea, aga valdavas osas on läbisaamine olnud väga hea. Mis tähendab, et Hispaanial pole olnud põhjust Portugali alla neelata. Ning Portugal on nautinud Hispaania kõrval väga head elu kuni tänaseni, seda paljuski kaubavahetusest oma suure naabriga.

Võtame teise näite- Kuuba, mis ajab oma suure naabri USAga selgelt vaenulikku poliitikat. Kuuba on nii looduslikult kui kliima poolest väga hea paik, aga kes tahaks Kuubal elada??? Sealne elatustase on kümneid kordi madalam kui kõrval USAs, samas kui isegi normaalse läbisaamise korral võiks Kuuba olla väga jõukas riik.

Kui vaadata nüüd kõrvalt Eestit, siis kaldub väike Eesti rohkem Kuuba kui Portugali poole. Eestil on küll suur ja võimas naaber- Venemaa, kuhu näiteks müüvad oma kaupa Saksamaa juhtivad ettevõtted, aga Eesti jaoks millegipärast Vene turg ei kõlba. Nõudlus Eesti kauba järele oleks samas Venemaal väga suur, sest paljud venelased on siinse kauba ja tema kvaliteediga harjunud. Eesti on otsustanud valida Kuuba saatuse- olla oma suure naabri jaoks tüütu ja noriv naaber. Olla vaene ning pidevalt hirmul võimaliku sõjalise konflikti pärast. Samas kui hea läbisaamine ja kaubavahetus Venemaaga tooks ainult kasu.

Nagu kinnitab majanduspiibliks saanud Adam Smithi tähtteos „The Wealth Of Nations” (riikide jõukus), on kaubavahetus omakorda riigi jõukuse alus. David Ricardo täiendas hiljem Smithi teese nüansiga, et igal riigil on kasulik toota seda, milles tal on eelis. Eesti kõige suurem eelis oma geograafilise asendi kõrval on niiske maa ja niisked, parasjagu jahedad suved, mistõttu kasvab siin hästi rohi, mistõttu on Eestis hea veiseid kasvatada ning müüa piima ja veiseliha. Eesti piimatoodete kvaliteet on olnud hinnatud aastasadu ning Venemaa ostaks kõik viimse kui tilgani ära väga hea hinnaga, kui läbisaamine oleks vähegi parem. Isegi sanktsioonide ajal saaks varustada Venemaad piimatoodetega, sest näiteks lastetoidud sanktsioonide alla ei kuulu ja Soome varustab Venemaad lastetoitudega. Kehvade suhete tõttu Venemaaga ei saa Eesti kasutada oma kõige suuremaid eeliseid ning seetõttu on majanduslik vindumine vältimatu.

Eesti jaoks vastupidine näide suhetest Venemaaga ongi Soome, mis oli küll Vene-Saksa salakokkuleppe järgi mõeldud enne sõda minema sarnaselt Eestiga Venemaa huvisfääri, aga mis sellegipoolest suutis säilitada iseseisvuse ning oli ja on tuntud oma heade suhete poolest idanaabriga. Soomlasi on nende suhete pärast küll kirutud ja naeruvääristatud, aga tänu sellele on Soome edukas ja jõukas riik. Soome ja Venemaa presidendid kohtuvad regulaarselt ning Soome kaubad liiguvad Venemaale isegi praegusel sanktsioonide ajajärgul. Soome firmad täidavad Venemaa tellimusi, soomlased osalevad Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Streami ehitusel ning Soome on kogumas populaarsust Vene turistide hulgas. Seda kõike olukorras, kus valdav enamus soomlastest vene keelt ei mõista. Soome on jõudnud erinevalt Eestist maailma jõukamate riikide hulka, mistõttu paljud eestlased unistavad Soomes elamisest. Eesti võiks olla kas sama edukas või edukam kui Soome, kuna valdav osa eestlastest räägib vene keelt, aga millegipärast Venemaaga äri ajamine Eesti jaoks ei kõlba. Kas keegi saab aru, miks? Mis kahju tuleks Eestile heast läbisaamisest oma suure naabriga?