teisipäev, 23. veebruar 2016

Esimese põhiseaduse järgi polnudki Eestil presidenti

Praegu on läinud Eestis lahti diskussioon presidenti vajalikkuse üle, kuna paar viimast presidenti on olnud natuke õnnetud. Kui vaadata ajalukku, siis esimese, 1920. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi polnudki Eestil presidenti. Riigi esindamise kohust täitis valitsuse juht- Riigiwanem. Praeguses mõistes siis peaminister.

Riigivanem on ilmselt mõistlikum variant kui kahte eraldi esindusasutust ülal pidada- nii Riigikantseleid kui Presidendi kantseleid. Seejuures oli Eesti elanike arv toona 1,1 miljonit ehk ligilähedane sellele, mis täna.

Ma saan aru, et presidendi institutsioon peaks olema tasakaalustav jõud, näiteks puhkudeks, kui peaminister aru kaotab. Aga nagu elu näitab, on presidendid olnud valitsuse käpiknukud nagunii, sest neid ei pane paika rahvas, vaid valitsus. Ehk sisuliselt on Eestil kaks peaministrit- üks istub Kadriorus ja teine Toompeal.

Muide, esimese põhiseaduse järgi võis 25 tuhande kodaniku allkirjaga nõuda rahvahääletust, seaduse algatamist või seaduse muutmist.

4 kommentaari:

Indrek Särg ütles ...

Presidenti pole praegusel kujul loomulikult vaja.
Aga rahvaarv on igas entsüklopeedias kirjas, pole mõtet välismaa umbluud levitada.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_rahvaarv

Inno ütles ...

Ma muutsin selle rahvaarvu osa ära.

Indrek Särg ütles ...

Tervitused teile, tegelt on peris hää blogi.

Irja ütles ...

Tervitused Sullegi, Indrek :).