EKRE üks juhte Martin Helme kilkab küll, et varsti minnakse toetuse poolest mööda Reformierakonnast, mis ilmselt ka juhtub, aga ometi on küsimus, kes on EKRE presidendikandidaat. Ega ometi mitte Marina Kaljurand, see väidetavalt kõikse popim kandidaat, kelle üks põhiteese on Tartu rahulepingust lahtiütlemine.
EKRE peaks lõpuks välja tulema oma kandidaadiga, nii nagu oli enne sõda rahva kandidaat Artur Sirk, kel oli mitu korda suurem toetus kui vanal tursal Konstantin Pätsil. Tookord õnnestus Kostjal riigis diktatuur kehtestada ja oma rivaal hukata, täna oleks selline võimu avantüür palju keerulisem. Sestap pole mõtet karta. Täna on poliitikute vastutus rahva ees niisama suur kui pöördelisel ajal möödunud sajandi keskel. Sirk kui rahvamees poleks kunagi rahvalt relvi kokku korjanud, Venemaaga baaside lepingut sõlminud ja riiki kandikul vaenlasele üle andnud, Eesti oleks koos Soomega jäänud pärast sõda iseseisvaks, võibolla oleks kaotatud Narva-tagune ja Petserimaa, aga need on nagunii läinud. Eesti rahvaarv oleks täna olnud üle 2 miljoni ja palgad 3-4 korda kõrgamad.
3 kommentaari:
Kuhu kiiret? EKRE kongress toimub suvel, presidendikandidaadi määrabki kongress.
EKRE vs. Marina Kaljurand
Artur Sirk oli lihtsalt vapside juhtivliige, mitte presidendikandidaat. Vapside presidendikandidaat oli hoopis Andres Larka.
Vapside üks teine juhtivliige oli Hjalmar Mäe, kes veidi hiljem oli natside Eesti nukuvalitsuse "juht", sakslaste suur p-lakkuja, kelle õnnistusel tehti Eesti "Judenfrei" ning tapeti ka tuhandeid eestlasi.
Postita kommentaar